Eesti poliitikas ja ärimaailmas on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud Tarmo Tamm, Eesti 200 liige ja endine Riigikogu keskkonnakomisjoni juht. Tema osalus loodusmaja projektis on tekitanud teravaid vaidlusi ja korruptsioonikahtlusi. Tamm, kes on osanik ettevõttes OÜ Peetri Puit, mis ehitab Tallinna Noblessneri piirkonda loodusmaja, võib teenida projektist sadu tuhandeid eurosid kasumit.

Loodusmaja, mis peaks valmima 2027. aastal, asendab Tallinna vanalinnas asuvat Loodusmuuseumi ning pakub ruume mitmetele keskkonnaalastele asutustele, nagu Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti maksumus on 65,3 miljonit eurot, millest OÜ Peetri Puit saab olulise osa, kirjutas esmaspäeval Postimees.

Tarmo Tamm, kes kuulub ka Eesti puitmajaklastri nõukokku, on olnud varemgi keskkonnaametnike ja korruptsioonivastaste organisatsioonide vaateväljas. Vähem kui aasta tagasi algatas Keskkonnaamet väärteomenetluse tema vastu ebaseadusliku raie kahtlusega Käsmu külas. Tamm, kes on pikaajaline puidutööstur ja Peetri Puit OÜ asutaja, on selgelt väljendanud oma seisukohta metsanduse tähtsuse kohta Eesti majanduses.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed, sealhulgas Mart Helme ja Priit Sibul, on kutsunud Tamme vastama küsimustele seoses loodusmaja ehituslepinguga. Helme sõnul on korruptsioon Eesti Vabariigis endeemiline ja selle vastu võitlemine riiklikul tasandil puudulik. Helme tõi välja ka, et riigiasutused mängivad sageli kaasa korruptsiooniga, viidates sellele, kuidas maksu- ja tolliamet keeldus peaminister Kaja Kallase tuludeklaratsioonide väljastamisest korruptsioonivastase komisjoni nõudel.

Loodusmaja projekt on pälvinud kriitikat nii oma ehitusmaterjalide valiku kui ka Tamme aktiivse poliitilise toetuse tõttu. Mart Helme on väljendanud muret, et puidust ehitatud hoone võib keskkonnale rohkem kahju tekitada kui kasu. Priit Sibul leidis, et Tarmo Tamm on poliitikuna käitunud ebaõiglaselt, surudes projekti tagant ja mitte taandudes otsustamisest, kuigi see oleks olnud eetiline samm. Sibul rõhutas, et keskkonnaministeeriumides räägitakse kärbetest, samal ajal kui planeeritakse suurinvesteeringuid, mis tekitab vastuolu ja kahtlusi projekti vajalikkuses ja läbipaistvuses.

Loodusmaja ehitusprojekt ja sellega seotud korruptsioonikahtlused toovad esile tõsiseid küsimusi Eesti poliitilise ja majandusliku süsteemi läbipaistvuse kohta. Tarmo Tamme roll projektis ja tema võimalikud majanduslikud huvid on viinud vajaduseni põhjaliku uurimise järele. Eesti tulevik sõltub aususest ja õiglusest, mida tuleb hoida ja kaitsta iga hinna eest.