Viimastel aastatel on kuuse-kooreüraski nimelise putuka massiline paljunemine toonud kaasa palju hävingut Eesti kuusemetsadele. Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kasutanud seda õigustusena sanitaarraie sildi all ametlikest raiemahtudest mööda minna ja tegelikke raiemahte tunduvalt suurendada. Looduskaitsjad ja ökoloogiast teadlikud inimesed on seda valikut kritiseerinud, kuna kooreüraskist on seni võitu saanud ainult loodus ise – rähnid, parasitoidid ja röövputukad on suutelised üraski arvukust palju edukamalt kontrolli all hoidma. Nüüd on ka RMK esimest korda tunnistanud, et inimene saab kooreüraski levikut mõjutada ja taltsutada vaid mõnevõrra.
Lõuna-Eesti Postimehele antud intervjuus viitab Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg viimase saja aasta kogemusele, mis tema sõnul kinnitab, et üraskirüüste taltub lähema paari aasta jooksul looduslikul viisil. Saabub hetk, kus parasitoidide ja röövputukate arvukus üraskite kahjustuskolletes tõuseb ning see omakorda surub üraskite arvukuse alla. “Inimene saab selle kahjuri levikut mõjutada-taltsutada vaid mõnevõrra,” refereerib Lõuna-Eesti Postimees Timbergi öeldut.
“Majandusmetsas oleme üraski leviku ohjamiseks teinud kevadisi sanitaarraied, jätnud püünispuid ja korraldanud nende õigeaegset väljavedu,” kirjeldab Timberg seniseid tegevusi. Sellegipoolest on RMK-l plaanis lähinädalatel võtta ette ulatuslik sanitaarraie Võhandu jõe kallaste kaljupealsetel ja Räpina linna ümbruses asuvatel kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel.
Eesti Looduskaitse Seltsi Räpina osakonna liige Deivi Org on planeeritud raiete suhtes kriitiline ning rõhutab, et intensiivne metsamajandamine võib kohalikule kogukonnale ja elustikule avaldada olulist mõju. Näiteks on Räpina läheduses teada konnakotkaste pesitsuspaigad. Juba 2018. aastal oli Räpina kandis üle kolmesaja inimese, kes olid vastu intensiivsele metsamajandamisele. Ent aja möödudes võivad inimeste protestid nõrgeneda, kuna töö- ja muud kohustused nõuavad oma aega, sõnas Org.
Looduskaitsja Mati Sepp kirjutab Facebookis, et kuigi RMK kinnitab esimest korda avalikult üraskite looduslike vaenlaste tähtsust, puudub neil siiani arusaam, kuidas nende abi kasutada. “RMK on lubanud Räpina KAH-aladelt välja raiuda kõik kuivanud puud, aga seal just parasitoidid ja röövputukad talvituvad. Kui pole kuivanud puid, siis pole ka kasulikke putukaid, kes üraskeid ohjaks. Minu mõistus ei võta seda RMK metsamajandamise loogikat!” teatas Sepp.
