RMK plaanib metsise elupaigas lageraiet, rikkudes varasemat lubadust

MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) ja keskkonnaamet on väljendanud muret Vändra metskonna metsade lageraieplaanide üle, mis mõjutavad metsise elupaiku Pärnumaal. Kuigi EMA on nõudnud raie peatamist, ei ole RMK loobunud oma lageraiete plaanidest.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kavandanud lageraiet kuuel hektaril Vändra metskonna metsades, mis asuvad Soomaa rahvuspargist veidi põhja pool. Need metsad on metsisele sigimisalaks ning metsise populatsiooni ohustab elupaikade hävimine ja killustumine.

EMA saatis 4. septembril RMK juhatuse esimehele Mikk Marranile avaliku kirja, milles palutakse peatada raietegevus Vändra metsades. Planeeritavale raietegevusele viitavad metsateatised on RMK võtnud välja käesoleva aasta alguses ning kokku plaanib RMK teha lageraiet kuuel hektaril, rääkis EMA juhatuse liige Helena Eenok. Tema sõnul oli harvester metsades tööd tegemas juba 3. septembri õhtul.

Mikk Marran kirjale ei vastanud, küll aga sai EMA vastuse RMK juhatuse liikmelt Erko Soolmannilt, kes andis teada: “Piirkonna ilmastikuolusid arvestades otsustas RMK juba augustis, et ei realiseeri nimetatud metsateatisi ega tee tänavu kõnealuses elupaigas lageraieid. Keskkonnaameti üks tingimustest on muu hulgas, et raied ei tohi elupaigas pinnast kahjustada. Küll aga plaanime kergema tehnikaga teostada piirkonnas harvendusraieid. Töödel arvestame Keskkonnaameti seatud tingimustega.”

EMA juhatuse liige Helena Eenok sõnas, et kuigi keskkonnaamet on soovitanud mitte teha lageraiet metsise elupaikades, ei ole RMK loobunud oma lageraiete plaanidest järgmiseks aastaks. Kuigi RMK on teatanud, et ei tee selles piirkonnas lageraiet, kavatseb ta teha harvendusraiet, mis EMA arvates ei lahenda metsise elupaikade kaitse küsimust. Soolmanni kiri ei vastanud Eenoki sõnul üldse EMA tõstatatud peamistele küsimustele.

Metsis on Eestis II kaitsekategooria liik ja tema populatsiooni tulevik sõltub suuresti metsade säästlikust majandamisest. Kuna metsise eelistatud elupaigad on 80–130-aastase puistuga siirdesoo männikud, võivad raied ja kuivendussüsteemide rajamine mõjutada nende lindude elukeskkonda. Ka EMA rõhutab, et metsise kaitse on oluline ning metsade majandamine peaks arvestama selle liigi erivajadustega.

2020. aastal ütles RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa, et metsise mängualal ei tohiks üldse lageraiet teha. “RMK otsustas asustuse siseselt juba mullu, et ka nendele metsise mängupaikadele, mis ei ole riikliku kaitse all, me uuendusraie teatisi ei võta,” selgitas Pensa tookord. Jääb küsimus, kas ja miks RMK on kolme aastaga oma seisukohti muutnud.