Viimastel päevadel on Eestis kerkinud pahameel seoses ulatuslike lageraietega, mis toimusid Pärnumaal metsise kaitsealadel. See skandaalne juhtum on toonud päevavalgele mitmeid murettekitavaid asjaolusid ning tekitanud küsimusi vastutuse ja järelevalve puudulikkuse kohta loodusvarade kaitse osas.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viis keskkonnaameti loal läbi ulatuslikke lageraietöid aladel, mille oli ise määranud metsise uuteks püsielupaikadeks. Skandaali tõsidust rõhutab asjaolu, et need alad olid eelnevalt kokku lepitud ja dokumenteeritud osana Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassi keskkonnamõjude leevendamise meetmetest.
RMK kiirustas plaanitavatel kaitsealadel lageraieid korraldama ning tegutses välgukiirusel, esitades raieteatisi ja viies läbi raieid enne ametkondadevahelise kooskõlastuse lõppemist. See näitab kontrolli puudumist ning kiirustamist tundlikes keskkonnaküsimustes. Dokumentide järgi saabus jaanuaris plaanitavatele kaitsealadele kokku 167 raieteatist, mis hõlmasid 221 hektarit metsa. RMK tegutses äärmiselt kiiresti, raiudes püsielupaikades vähem kui kuuga juba 63,02 hektaril.
Lisaks raius RMK metsa ka püsielupaikade puhveraladel. Sinna esitati raieteatisi lausa 886 hektari metsa kohta ning metsa maha võeti 220 hektaril. See näitab, et raieid korraldati laialdaselt ja süstemaatiliselt kogu piirkonnas, hoolimata kaitsealadele kehtestatud piirangutest.
Keskkonnaameti kiiranalüüs paljastab suurima kahju tekkimise Reiu metsades, kus lageraied katavad lausa kolmandiku hüvitusalast. Jaanuari alguses väljastati sinna nelja päevaga üheksa lageraieteatist ligi 16,5 hektarile, ning enne raie peatamist oli juba ligi 12,5 hektarit metsa maha võetud. Lisaks oli RMK alustanud raiega veel ligi neljahektarilise pindalaga alal.
Hoolimata kiirest reageerimisest ja raie peatamisest, jäi keskkonnaameti metsaosakond väljastama raielubasid veel käesoleva aasta jaanuaris, pärast juhtunu ilmsikstulekut. See näitab teabe ja dokumentide puudulikkust ning vajadust tõhusama järelevalve järele.
Kuigi RMK vabandas juhtunu pärast ning tõdes, et kaitstavaid alasid ei olnud moodustatud, tõstatuvad paljud küsimused selle kohta, kuidas selline olukord sai üldse tekkida ning kes vastutab juhtunu eest. Keskkonnaameti sõnul ei jõudnud info kaitse alla võtmise kohta ameti eri osakondade vahelisele andmebaasile, mis näitab järelevalve puudulikkust.
Juhtunu tagajärjel tekitatud kahju on märkimisväärne, eriti arvestades asjaolu, et raiutud alad olid planeeritud metsise uuteks elupaikadeks. Keskkonnaühendused on õigustatult tõstatanud küsimuse, miks RMK võttis kokkuleppeid rikkudes ette raied just nendel tundlikel aladel.
Keskkonnaamet on võtnud eesmärgiks analüüsida raieid ning pakkuda välja asendusalasid, et kompenseerida tekitatud kahju. Samuti on amet lubanud täpsustada menetlusjuhiseid, et vältida sarnaseid olukordi tulevikus.
See skandaalne juhtum toob esile suurema probleemi looduskaitseliste meetmete järelevalves ja tõhususes Eestis. Kuigi on seatud reeglid ja kokkulepped loodusvarade kaitsmiseks ning keskkonnakahjude vältimiseks, näitab see sündmus, et need ei pruugi alati olla piisavalt tõhusad.
Pärnumaa lageraiete skandaal on valus meeldetuletus vajadusest parema järelevalve ning koostöö järele erinevate riigiorganite vahel, et tagada keskkonnakaitse ja loodusväärtuste säilimine. On oluline, et sellised juhtumid viiksid põhjalikuma aruteluni ning meetmeteni, et tagada Eesti looduskeskkonna jätkusuutlikkus ja kaitse ka tulevastele põlvedele.
