Riigikontrolli poolt teisipäeval avaldatud aruanne paljastab, et kuigi valitsus on teinud suuri sõnu Kagu-Eesti toetamise kohta, on kümne aasta eest vastu võetud Kagu-Eesti tegevuskava jäänud vaid näiliseks dokumendiks, mis pole suutnud piirkonna elulisi probleeme leevendada.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on tegevuskava pigem “oopium rahvale“, andes asjatut lootust, kuid jättes tegelikud probleemid, nagu kehv interneti- ja elektriühendus, tolmavad kruusateed ning keskmisest kehvem tervisenäitajate ja tööviljakuse tase, lahenduseta. Kava on üles ehitatud illusioonile – olemasolevad meetmed on tagantjärele seostatud piirkonna probleemidega, selle asemel, et töötada välja spetsiifilisi lahendusi Kagu-Eesti tegelikele muredele.

Selline lähenemine jätab eksliku mulje tegevustest, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Üks kava peamisi eesmärke – tuua viis protsenti riigiametite töökohtadest Kagu-Eestisse – on samuti läbi kukkunud, sest tegelikkuses on riigiameteid piirkonnast hoopis koondatud. Piirkonda suunatud toetused on olnud minimaalsed; 420 miljonist eurost jagatud toetustest on vaid 2 protsenti läinud Kagu-Eestile, kusjuures ka selle mõju on teadmata.

SA Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul on piirkond pärast Ukraina sõja algust sattunud veelgi keerulisemasse olukorda, kuna kaitse- ja piirirajatiste rajamise negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju on seal suurem kui mujal Eestis. Regionaal- ja põllumajandusministeerium tunnistab kava ebaõnnestumist ja rõhutab vajadust muuta regionaalarengu juhtimine ministeeriumite üleseks.

Riigikontroll soovitab valitsusel teha selge otsus: kas muuta tegevuskava siduvate kokkulepete ja reaalse rahastusega päriselt toimivaks või loobuda selliste sisutute dokumentide koostamisest, et lõpetada elanikele võltslootuse andmine.