Riigikontroll tuvastas riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande auditis Kaitseministeeriumi valitsemisalas taas tõsiseid puudujääke, mis puudutavad muu hulgas miljarditesse eurodesse ulatuvate varude arvestust, lepingute haldamist, ettemakseid ja riigieelarvega arvestamata jäänud kohustusi. Riigikontrolör Janar Holm hoiatab otsesõnu riigi raha ja vara väärkasutamise riski eest.

„Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,“ ütles Holm.

Tema sõnul on tegu väga tõsiste küsimustega. „Need ei ole lihtsalt tehnilised probleemid, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks,“ märkis riigikontrolör.

Kõige suurem probleem puudutab kaitseotstarbelisi varusid. Riigikontroll ei saanud veenduda kaitseministeeriumi valitsemisala bilansis kajastatud 1,2 miljardi euro suuruse varude saldo õigsuses. Põhjuseks on kaitseväe varude arvestuses endiselt olulised puudused: pole selge, millised varud, millises koguses ja millise väärtusega on bilansis kajastatud ning millised varud on põhjendamatult arvestusest välja jäänud. Riigi ülejäänud 2025. aasta raamatupidamise aastaaruannet pidas Riigikontroll olulistes osades õigeks.

Eriti tõsine on seejuures asjaolu, et Kaitseministeerium on Riigikontrolli hinnangul kehtestanud varude arvestuseks oma sise-eeskirjaga erandi, mida riigi raamatupidamise üldeeskiri ette ei näe. Selle tulemusel on osa varusid jäetud bilansis kajastamata. Riigikontrolli hinnangul tähendab see, et riigil pole piisavalt usaldusväärset ülevaadet isegi sellest, mida talle kuuluvas kaitsevarus tegelikult on.

Lisaks on kaitsevägi pärast 2024. aasta aruande kinnitamist suurendanud varude saldot tagasiulatuvalt 99,7 miljoni euro võrra – 723,9 miljonilt 823,6 miljoni euroni. Auditi käigus ei suutnud kaitsevägi aga näidata dokumenti, mille alusel seda muudatust saaks sõltumatult kontrollida. Riigikontrolli hinnangul puudub seetõttu võimalus hinnata, kas korrigeerimine oli põhjendatud ja kas varude väärtus kajastub õigesti.

Probleemid ulatuvad ka inventuurideni. Kaitseväe inventuuridest pole võimalik saada terviklikku ülevaadet sellest, kui suur osa varudest tegelikult üle loeti, millised olid tulemused ning milliseid puudu- või ülejääke leiti. Nii võib osa varudest jääda pikaks ajaks inventuuridest välja.

„See suurendab riski, et varude puudujäägid, halb seisukord või aegumine jäävad õigel ajal avastamata ning arvestuses kajastamata. Samuti on suur risk, et tuvastamata jääb vara väärkasutamine,“ seisab Riigikontrolli hinnangus.

Murekohtadeks on jätkuvalt ka lepingute ja nende täitmise jälgimine, ettemaksete arvestus ning tarnitud kaupade kontrollimine ja arvelevõtmine. Riigikontroll rõhutab, et probleemid korduvad aastast aastasse. Juba 2025. aasta audit tõi esile puudusi RKIK-i ja kaitseväe töökorralduses, samuti suure hulga inventeerimata varasid.

Seekord leidis Riigikontroll ka, et riigi kaitseinvesteeringute keskus on võtnud kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutega Eesti riigile rahalisi kohustusi ja riske, mida riigieelarves ei ole arvestatud. See on eriti oluline küsimus ajal, mil kaitsekulutused kiiresti kasvavad ning riik võtab üha suuremaid pikaajalisi finantskohustusi.

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk tunnistas Riigikontrolli märkuste paikapidavust. „Oleme nende kõrvaldamiseks samme astunud, kuid tunnistame, et tehtu ei ole olnud veel piisav või võtab kitsaskohtade lahendamine oodatust rohkem aega,“ ütles Kuusk.

Ministeeriumi sõnul on inventuuride korraldust muudetud, kaitseväkke loodud kümme eraldi inventeerija ametikohta ning tugevdatud ettemaksete ja varade liikumise kontrolli. Samuti minnakse üle digitaalsele laomajandusele.

Kuuse kinnitusel pole maksumaksjal siiski põhjust kahelda kaitse-eelarve põhieesmärgis: „Saame kinnitada, et maksumaksja usaldatud kaitse-eelarvet on kasutatud eesmärgipäraselt Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.“

Riigikontrolli värske audit näitab aga, et kaitsevõime rahastamise eesmärgipärasusest üksi ei piisa. Mida rohkem raha kaitsevaldkonda suunatakse, seda olulisemaks muutub võime seda raha, varustust ja lepinguid täpselt kontrollida. Riigikontrolli sõnul ei ole varade arvestuse probleemid uued ning nende püsimine suureneva eelarve tingimustes muudab olukorra järjest tõsisemaks.

Juba varasemates auditites on ilmnenud konkreetseid näiteid sellest, kui pikaks võivad puudused venida. Varasemas auditis tuvastati näiteks ühe tarnija juures 9,6 miljoni euro suurune ettemakse jääk, mis oli püsinud alates 2018. aastast ning toiminud sisuliselt pikaajalise intressivaba laenuna Eesti maksumaksja kulul.

Seekordsetes järeldustes soovitas Riigikontroll kaitseministril koos kaitseväe juhataja ja RKIK-i peadirektoriga korrastada varade arvestus ja inventeerimine ning parandada finantsjuhtimist ja lepingute täitmise järelevalvet. Rahandusministrile tehti ettepanek analüüsida, kuidas tagada paremini riigieelarvele võetavate tulevaste kohustuste nähtavus.

Kaitsevaldkonna puhul on tegemist eriti tundliku küsimusega. Riigil peab olema samaaegselt võime osta kiiresti relvastust ja laskemoona ning täielik ülevaade sellest, mida on ostetud, kus see asub, kui palju see maksis, millises seisukorras see on ja millised rahalised kohustused riigil tulevikus lasuvad. Praegune Riigikontrolli audit näitab, et teises pooles on endiselt tõsiseid puudujääke.

Riigikontrolli hinnangul ei ole probleem seega, et kaitseks kulutatakse liiga palju, vaid selles, et kasvava raha- ja varamahu kõrval ei ole juhtimis- ja kontrollisüsteemid suutnud samas tempos areneda.