Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu toob Postimehes avaldatud artiklis esile murettekitavad faktid meie keskkonnaseisundi kohta ning rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele, et tagada lindude pesitsusrahu ja kaitsta elurikkust.
Lindude arvukus, mis peegeldab üldist keskkonnaseisundit, on Eestis kiirelt vähenemas. Metsalindude arvukus on viimased nelikümmend aastat vähenenud ühe protsendi võrra aastas. “Sellel kursil jätkates hakkavad vähearvukad liigid välja surema ning seni tavalised liigid muutuvad haruldaseks,” kirjutab Võhandu. “See omakorda võimaldab erinevate kahjurputukate vohamist. Näiteks metsamajandajatele suurt peavalu põhjustava kuuse-kooreüraski arvukuse tõusu soodustab lisaks soojematele ilmadele temast toituva laanerähni kiire kadumine.”
Võhandu rõhutab, et lindude arvukuse taastamiseks on oluline pidada pesitsusrahu. Metsades tähendab see lindude peamise pesitsusaja jooksul raierahu pidamist. Kuigi looduskaitseseadus keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning häirimise, jääb see keeld liiga üldiseks ega taga metsades vajalikku rahu, leiab Võhandu.
Keskkonnaamet on viimastel aastatel üritanud pesitsusaegset raietegevust kontrollida, kuid ülesanne on osutunud võimatuks. Eestis kehtib korraga umbes 100 000 metsateatist ning riigil puudub ülevaade, millal ja kas neid realiseeritakse. “Seda tõestab ilmekalt tõik, et eraisikud on sel kevadel teavitanud keskkonnaametit pesitsusaegsetest raietest 103 korral,” toob Võhandu välja. “Juuni algul avastasid looduskaitsjad, et ametlikult raierahu pidav RMK teeb lindude pesitsemise tippajal 190 ha kaheldava mõjuga üraski tõrje raieid.”
Keskkonnaühendused on teinud kliimaminister Kristen Michalile ettepaneku lisada looduskaitseseadusesse konkreetsete kuupäevadega raiekeelud. Kaitsealadel soovitatakse raietööd keelata 15. märtsist kuni 31. augustini. Majandusmetsas tuleb leida mõistlik kompromiss, arvestades pikema raierahu perioodi eeliseid. Miinimumperioodiks, mis kataks kõige olulisema lindude pesitsusaja, on 15. aprill kuni 15. juuli.
Eesti Ornitoloogiaühing on raierahu kehtestamise vajadusest rääkinud juba 25 aastat. Küsitluste järgi toetab 93 protsenti Eesti rahvast pesitsusrahu ning 95 protsenti metsaomanikest on valmis seda pidama. “Lähiajal kliimaministeeriumi avaldatavat looduskaitseseaduse muutmise eelnõu lugedes selgub, kas meil on demokraatlik riik, kus arvestatakse enamuse tahtega või jäävad taas peale üksikute suurkontsernide ärihuvid,” rõhutab Võhandu.
