Umeå ülikooli politoloog Pēteris Timofejevs ja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Louis Wierenga on avaldanud uuringu Eesti ja Läti rahvuslike erakondade noorteorganisatsioonidest. Uuring käsitleb nende omavahelist koostööd, maailmavaadet ja rahvusvahelisi suhteid ning põhineb algallikate analüüsil ja intervjuudel asjaosalistega. Politoloogid peavad võimalikuks, et praegused noorteorganisatsioonide liikmed võivad tulevikus omandada juhtrolli parempoolsetes erakondades.
Uuring nendib, et radikaalsete paremerakondade noorteorganisatsioonid ja nende rahvusvahelised võrgustikud on seni akadeemilistest uuringutest kõrvale jäänud. Samas on need erakonnad alates 2015. aastast jõudsalt toetust kasvatanud, leides toetust keskmiselt 12–15% valijate seas. See tähendab politoloogide sõnul, et tõenäoliselt ootab neid erakondi pikk iga.
Samuti märgivad uurijad, et radikaalsed parempoolsed erakonnad, olles endale kinnistanud püsiva valijaskonna, mõjutavad ka oma riikide sotsiaalkultuurilisi väärtussüsteeme, ning võtavad seisukoha euroskeptilisuse ja eurointegratsiooni küsimuses. Teiseks on Overtoni aken laienenud nii parempoolsete erakondade kui ka poliitika osas, mistõttu muutumas on nii ühiskondlik arutelu kui ka kohati ideoloogiad. Uurijad eeldavad, et sotsiaalkultuurilistes küsimustes on parempoolsete erakondade noorteorganisatsioonide vaated erakonna peavoolust veelgi parempoolsemad.
Konkreetselt vaadeldakse kahte noorteorganisatsiooni: EKRE noorteliikumist Sinine Äratus (SÄ) ja Läti Rahvusliku Liidu noorteühendust (NAJO). Uurijad püstitavad hüpoteesi, et nende kahe noorteorganisatsiooni pinnalt on võrsumas rahvusvaheline paremradikaalne noorte eliit. Peetakse tõenäoliseks, et paljud nende noorteorganisatsioonide liikmed saavad tulevasteks poliitilisteks juhtideks ja rahvaesindajateks.
Uurijad viisid läbi avatud intervjuud kummagi noorteühenduse juhatuse liikmetega ning analüüsisid noorteühenduste tegevust sotsiaalmeedias. Uurijad kaardistasid noorteühenduste rahvusvahelised sidemed andmete põhjal, mis koguti nende ametlikelt Facebooki-lehtedelt, samuti juhatuse liikmete profiilidelt, Twitteri kontodelt ja veebisaidilt The New Nationalism (hiljem New Prometheism), mida haldasid Läti noorteühenduse liikmed ja mis toimis rahvusliku mõttekoja ning teabeportaalina Kesk- ja Ida-Euroopas.
Sinise Äratuse puhul rõhutab uuring, et ühendusele on väga olulised rahvusvahelised sidemed teiste rahvusmeelsete noorteorganisatsioonide ning erinevat tüüpi poliitiliste ja metapoliitiliste mõjutajatega. Sinises Äratuses tegelesid sellega algselt Ruuben Kaalep ja Fedor Stomakhin, kusjuures pärast Kaalepi Riigikokku siirdumist asendas teda selles rollis Eino Rantanen, toob uuring välja. “Sinise Äratuse jaoks on rahvusvahelistel kontaktidel kõrge prioriteet, kuna SÄ näeb rahvuslust ja rahvuslastele olulisi poliitilisi küsimusi, nagu kultuuri ja riigipiiride kaitsmine, Euroopa-ülese probleemina, mis tuleks lahendada eri maade rahvuslastel ühiselt,” kirjutavad politoloogid.
Rahvusvahelise koostöö näidetena tuuakse välja osalemine teiste riikide rahvuslikel tähtpäevadel ning Eesti iseseisvuspäeva tähistamine tõrvikurongkäiguga, samuti konverentsid. Uuring viitab, et Sinine Äratus on osalenud iseseisvuspäeva rongkäikudel Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. “SÄ sai idee korraldada Eesti iseseisvuspäeval tõrvikurongkäik oma Läti kontaktidelt ning leedulased omakorda hakkasid korraldama sama üritust SÄ eeskujul, mis on oluline näide rahvusvahelisest koostööst,” leitakse uuringus.
Kuigi uuringu sõnul leiavad parempoolsed radikaalsed erakonnad palju meediakajastust, hoiavad noorteorganisatsioonid tavaliselt madalamat profiili – kuid mitte alati. “Märkimisväärseteks eranditeks on Jordan Bardella [Prantsusmaa] Rahvusrindest, kes oli noorteorganisatsiooni juht ja keda hiljuti toetas Marine Le Pen eurovalimiste esinumbrina, endine Rootsi Demokraatide noorteorganisatsioon, kes lõi erakonnast lahku ja asutas uue partei Alternatiiv Rootsile, ja Ruuben Kaalep EKRE-st, keda on üsna palju kajastatud Eesti meedias ja on hästi tuntud ka Euroopa ja Ameerika Ühendriikide võrguaktivistide seas,” leiab uuring.
Uuringus tuuakse ka välja, et nii EKREl, Rahvuslikul Liidul kui nende noorteühendustel ei olnud raskusi Venemaa sõjategevuse hukkamõistmisega. “Tegelikult olid NAJO ja SÄ olnud ühed aktiivsemad Ukraina toetajad, kes korraldasid nii toetusdemonstratsioone Ukrainale kui ka protestiaktsioone Venemaa vastu alates 24. veebruarist 2022,” leiab uuring. “Kokkuvõttes ilmneb, et need kaks noorteorganisatsiooni ei olnud mitte ainult järjepidevalt ukrainameelsed, vaid neil olid juba varem kujunenud vähemalt algelised võrgustikud ja isiklikud sidemed Ukraina poliitikutega. Tulevikus võiks oodata, et Balti noortejuhid on heal positsioonil moodustamaks Ida-Euroopa keskused laiemas Euroopa radikaalsete parempoolsete erakondade võrgustikus, eriti kui nad otsustavad jätkata oma poliitilist karjääri enda parteides.”
