Iisraeli ajakirjanduses hiljuti avaldatud uurivad lood seavad kõrvuti kolm küsimust, mis puudutavad 2023. aastal alanud Gaza sõja kujunemist: mida teadis peaminister Benjamin Netanyahu enne 7. oktoobri 2023 rünnakut, kas Iisrael oleks saanud pantvangikriisi kohe pärast rünnakut teisiti lahendada, ning milliste reeglite järgi Iisraeli sõjavägi Gaza elanikkonda kohtles. Kõik kolm lugu pärinevad Iisraeli meediast ning nende allikaks on Iisraeli enda ametnike, julgeolekutöötajate või asjaosaliste ütlused.

Kõigepealt on Haaretz kirjutanud, et umbes poolteist nädalat enne 7. oktoobrit 2023 helistas Araabia Ühendemiraatide president šeik Muḩammad bin Zāyid Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule ning hoiatas, et Palestiina liikumise Hamas toonane Gaza juht Yahya Sinwar kavandab suurt operatsiooni Iisraeli vastu. Haaretzi andmetel kestis kõne umbes 45 minutit ning Netanyahu ei edastanud hoiatust ei luureasutustele ega sõjaväele. Araabia Ühendemiraatide allikas kinnitas kõne toimumist ka Times of Israelile. Netanyahu ise on väite tagasi lükanud ning väitnud, et tegu on valega.

Samas ei ole tegemist ainsa vihjega, mis enne rünnakut Iisraeli julgeolekusüsteemi jõudis. Iisraeli julgeolekuasutuste varasemad uurimised on tuvastanud, et enne 7. oktoobrit oli Hamasi kohta saadud olulist teavet, kuid luurehinnangud ei suutnud selle põhjal järeldada, et tulemas oli suurem rünnak. Luureteenistuse Shin Bet endine juht Ronen Bar on kinnitanud, et 7. oktoobri varahommikul kell 3:03 – veel enne rünnaku algust – väljastati julgeolekuasutustele hoiatus Hamasi „ebatavalise ettevalmistuse“ ja võimalike ründeplaanide kohta.

Teine Haaretzi uurimus puudutab pantvangide saatust vahetult pärast rünnakut. Selle kohaselt edastas Hamas 7. oktoobri õhtul Katari vahendusel ettepaneku, et on valmis vabastama kõik tsiviilpantvangid, kusjuures esimeses etapis ei nõudnud ta vastutasuks midagi peale vahendaja kaasamise, et hakata läbi rääkima edasiste küsimuste üle. Haaretz tsiteerib vahendustegevuses osalenud Palestiina poliitikut Samir Mashharawit, kes ütles, et Hamas oli valmis „kõik tsiviilisikud“ vabastama. Haaretzi andmetel kinnitas selle põhisisu ka Iisraeli kõrge kaitseametnik, kes märkis, et pantvangide vabastamine ei kuulunud isegi 7. oktoobri õhtul sõjaeesmärkide hulka.

Kolmanda paljastuse tegi Iisraeli õhujõudude reservohvitser ja droonioperaator, kes rääkis Haaretzile oma kogemusest Gaza sõjas. Tema sõnul kadusid kampaania alguses paljud varasemad piirangud ning ta kirjeldas olukorda lausega: „Esimestel päevadel ei kehtinud mingid reeglid.“ Kui ta küsis luureohvitserilt, millised sihtmärgid sihikule võtta, vastati talle: „Sul on Gazas kaks miljonit sihtmärki.“ Droonioperaator sai aru, et selle all mõeldi kogu Gaza elanikkonda. Ta teatas samuti, et nägi 2025. aasta märtsis Rafah’s Iisraeli sõdureid tulistamas selgelt äratuntavaid kiirabiautosid; selles intsidendis hukkus 15 meditsiini- ja abitöötajat.