Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) on avaldanud raporti, milles antakse põhjalik õiguslik hinnang Eesti e-valimiste süsteemi senisele korraldusele ja seadusandlikule raamistikule. Vaatamata raporti vaoshoitud toonile on soovitused ulatuslikud ja viitavad süsteemsetele puudustele, mis seavad kahtluse alla e-hääletuse vastavuse rahvusvahelistele demokraatiastandarditele.

ODIHRi hinnang sündis pärast Eesti külastamist käesoleva aasta veebruaris, kui ekspertgrupp uuris e-valimiste seadusandlikku raamistikku. Külastus järgnes pöördumisele, mille esitas OSCE-le Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE). Pöördumises paluti hinnata, kas olemasoleva süsteemi kasutamine on jätkuvalt õigustatud olukorras, kus mitmeid probleeme ei ole lahendatud. ODIHRi raporti fookuses oli eeskätt õiguslik ja institutsionaalne raamistik – tehnilist külge hinnangus ei käsitletud.

ODIHRi raport rõhutab, et Eestis ei ole toimunud laiapõhjalist arutelu e-valimiste põhialuste – sh üldisuse, võrdsuse, salajasuse ja vaba tahte – tagamise üle elektroonilises keskkonnas. Seadusandlus ei sätesta piisava täpsusega, kuidas need põhimõtted e-hääletuses rakenduvad.

Raportis osutatakse, et riigi valimisteenistus ei oma süsteemi üle täielikku kontrolli – suur osa tehnilisest tööst on delegeeritud allhankijatena tegutsevatele osapooltele. Samuti puuduvad selged ja objektiivsed reeglid, mille alusel saab e-hääletuse katkestada, peatada või selle tulemusi tühistada.

Eraldi tõstetakse esile muret olukordade üle, kus hääletatakse kollektiivselt – näiteks hooldekodudes või pereringis – mis võib seada ohtu hääletamise salajasuse. Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamise toimumist vabatahtlikult ja privaatselt, samuti ei ole kehtestatud piisavat järelkontrolli hääletamise salajasuse tagamiseks.

ODIHR leiab, et praegune vaatlejate kaasamine e-hääletuse protsessi on ebapiisav. Eesti lubab e-hääletust üksnes visuaalselt jälgida, kuid see ei anna vaatlejatele võimalust tegelikult süsteemi korrektsuses veenduda. Raportis soovitatakse seadusandlikult laiendada vaatlejate õigusi, sealhulgas lubada neil osaleda häälte kokkulugemisel ning anda võimalus esitada kaebusi avalikes huvides.

Raportis öeldakse selgesõnaliselt, et kogu kasutatav tark- ja riistvara peab olema kontrollitav ning läbipaistev. Avalikkus peab saama ligipääsu auditiaruannetele, lähtekoodidele ja muudele tehnilistele komponentidele. Praegu Eesti valimisteenistus tunnistab avalikult, et see pole võimalik, mis seab kahtluse alla süsteemi usaldusväärsuse.

Raport kritiseerib, et puudub konkreetne mehhanism, mis võimaldaks üksikisikutel või kolmandatel osapooltel esitada kaebusi võimalike e-hääletuse rikkumiste kohta. Samuti ei ole piisavalt reguleeritud tõendamisnõuded ja kaebetähtajad. ODIHR soovitab täiendada ka karistusseadustikku, lisades e-hääletusega seotud rikkumistele selged koosseisud ja määrates neile tõhusad sanktsioonid.

Raportis märgitakse, et usaldus e-valimiste vastu on Eestis vähenemas, osalt poliitilise polariseerumise tõttu. Osa opositsioonierakondi peab süsteemi kallutatuks, samas kui sisuline ja avatud arutelu parlamendis või ühiskonnas laiemalt on jäänud toimumata. ODIHRi hinnangul ei piisa pelgalt koalitsioonihäältest seadusemuudatuste vastuvõtmiseks – vajalik on laiem avalik arutelu ja poliitiline konsensus.

Raportis esitatud 11 soovitust ulatuvad valimisseaduse täpsustamisest kuni kaebemehhanismide loomiseni ja läbipaistvuse suurendamiseni. Korduvalt rõhutatakse vajadust kaasata seadusloomeprotsessi sõltumatud eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad ning tõsta valijate teadlikkust oma õigustest ja e-hääletuse toimimisest.

Ehkki raport ei vasta otsesõnu küsimusele, kas Eesti peaks e-hääletust praegusel kujul jätkama, on selle sisu selgelt kriitiline. OSCE toob esile, et riskid on märkimisväärsed ning süsteem vajab läbipaistvust, sõltumatut kontrolli ja laiapõhjalist ühiskondlikku toetust.

ODIHRi hinnangul on e-hääletus tehnoloogiliselt paljulubav, ent selle ohutuks ja demokraatlikuks rakendamiseks tuleb tagada vastavus rahvusvahelistele standarditele. Senine süsteem Eestis ei vasta mitmes olulises aspektis nendele nõuetele.