Eesti keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring on toonud päevavalgele järelduse, et valdav osa Eesti territooriumist ei sobi tuulikute arendamiseks üldse ja mujalgi on esmalt vaja teostada täiendavad linnu-uuringud.

Uuringu keskmes oli üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, mis näitas, et üle 71%-l Eesti maa-alast on tuuleenergia arendused välistatud või ellu viidavad vaid erandjuhtudel. Vaid alla 28% territooriumist on potentsiaalselt kasutatav, kuid eeltingimusena tuleb läbi viia põhjalikud uuringud. Ainult 0,5% Eesti territooriumist on sobilik tuuleenergia arenduseks ilma täiendavate linnu-uuringuteta.

Uuringu tulemus tuleb avalikuks ajal, mil Eesti on seadnud ambitsioonika eesmärgi, et 2030. aastaks toodetakse kogu riigis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.

Uuringu koostas Eesti Ornitoloogiaühingu töörühm, mis koosnes mitmetest eksperdidest ja ornitoloogidest, sealhulgas Veljo Volke, Andrus Kuus, Meelis Leivits, Leho Luigujõe, Marko Mägi, Ivar Ojaste, Urmas Sellis, Indrek Tammekänd, Ülo Väli ja Kaarel Võhandu.

Analüüsi sisujuht Veljo Volke rääkis intervjuus Maalehele, et tuuleenergia arendajad otsivad meelega piirkondi, mis on inimasustusest eemal. “Siis ei pea sõlmima nii palju kokkuleppeid, maksma talumistasusid, planeeringutele esitatakse vähem vastuväiteid,” rääkis Volke. “Inimestest “võimalikult kaugel” on aga loodusmaastik, kus hoogsa metsaraie ja kaevandamise kiuste on loodusväärtusi säilinud kõige rohkem.” Seal on tuulikutel ka suurem oht lindudele ette jääda.

Analüüsi on võimalik lugeda siin. Kaardile lisatud sinisest joonest ida poole on keelatud tuulikuid püstitada riigikaitselistel põhjustel.