Okupatsioonivõimud plaanivad Petseris lammutada muinsuskaitsealuse maja, kus Eesti Vabariigi ajal tegutses kool. See on tekitanud vastuseisu nii eestlastes kui kohalikes elanikes, tõstatades samal ajal küsimusi Petserimaa okupeeritud staatuse ja Venemaa võimude illegaalse tegevuse kohta rahvusvahelise õiguse kontekstis. Petseri on olnud alates 1944. aastast Venemaa poolt ebaseaduslikult okupeeritud.

Kahekorruseline vana elumaja Petseri kesklinnas Aia põik 2 (venekeelse nimega Sadovõi) on aastaid olnud kasutuseta, nüüd tahab okupatsioonivõim selle aasta lõpuks maha lammutada. Hoone pärineb tsaariajast ja eelmise sajandi alguses töötas seal ka kool, kuni Petseri uus gümnaasiumihoone 1927. aastal valmis. Aia põiktänav asub Petseri kesklinnas varasemas eestlaste linnaosas, mis aga laguneb, sest okupatsioonivõim Eesti pärandist ei hooli.

Kohalikud elanikud ja kultuurivaldkonna esindajad on seisukohal, et maja säilitamine oleks ajaloolise pärandi ja kultuurilise identiteedi seisukohalt oluline. Samas tõstatub küsimus, kas maja lammutamine võib olla osa laiemast plaanist, mille eesmärk on muuta Petseri okupeeritud alal olevate hoonete ja taristu ilmet ning tugevdada Venemaa kontrolli selle piirkonna üle. Selleks tuleb hävitada igasugune mälestus iseseisvast Eesti Vabariigist.

Ka venekeelses sotsiaalmeedias on muinsuskaitsealuse maja lammutamine tekitanud vastuseisu. Kohalike eestlaste sõnul on lammutamisele minev hoone tegelikult suhteliselt heas seisus ning see oleks võimalik korda teha. Kuna aga maatükk asub heas kohas, võib arvata, et soov on praeguse maja asemele püstitatada mõne rikkuri uus häärber, vihjab Lõuna-Eesti Postimehega rääkinud kohalik. Täpselt nii läks paarikümne aasta eest praeguse Petseri Lingvistilise gümnaasiumi krundiga, mis tehti väiksemaks, et sinna villad ehitada.

Muinsuskaitse nõuab Venemaal, et kaitsealuseid hooneid võib lammutada ainult juhul, kui asemele ehitatakse sama väljanägemisega hoone. “Rajoonivalitsuse eelarves ei ole restaureerimiseks vahendeid. Seni ei ole maju sel põhjusel ka lammutatud,” selgitas okupatsioonivõimude poolt ametisse pandud linnapea Sergei Tarasik sotsiaalmeedias.

Kuna sel aastal on Petseri saanud Putini režiimilt seoses kloostri 550. aastapäevaga olulisi toetussummasid, on okupatsioonivõimude linnavalitsusel nüüd ka raha, et asuda tühje hooned lammutama. Kuigi kloostri aastapäevaga seoses tehti linnas palju töid, viidi need läbi hoolimata muinsuskaitsenõuetest. Paljud ajalooliselt heledat tooni olevad majad on nüüd suurema kärata saanud hoopis tumeda rüü. Samuti on märgata, et hooga alustatud tööd on pärast aastapäeva möödumist jäetud pooleli.

Nagu sotsiaalmeedias viidati, kuulub vana maja Petseri pärandkultuuriväärtuslike hoonete nimistusse. See fakt tuli okupatsioonivõimude käsilasele Tarasikule üllatusena. Kui tõestavad dokumendid mõttevahetuse käigus avaldati, pidi Tarasik tunnistama, et maja on tõepoolest kaitse all. Samas väitis ta, et maja lammutamiseks on välja antud kohtuotsus, mida tal tuleb täita. Okupatsioonivõimude plaani kohaselt peab vana maja asemele tühi plats saama tänavu 25. detsembriks. Tööde maksumuseks on kavandatud 200 000 rubla (u 1900 eurot) ning töövõtjal on õigus jätta saadav materjal endale.

Kokkuvõttes näitab Petseri muinsusmaja lammutamise juhtum, kuidas Venemaa okupatsioonivõimud kasutavad oma võimu ja ressursse ebaseaduslikult okupeeritud territooriumitel, hoolimata rahvusvahelistest õigusnormidest ja kultuuriväärtuste säilitamise vajadusest.