Õiguskantsler Ülle Madise leidis endise politseijuhi Eerik Heldna menetlust põhjalikult uurides, et kaitsepolitseiameti tegevuses esines mitu tõsist põhiõiguste riivet. Õiguskantsleri hinnangul jagati Heldna suhtes tekkinud kahtlusi partnerasutusega enne nende kontrollimist, põimiti lubamatult julgeolekukontrolli ja kriminaalmenetluse toiminguid ning avalikkuse ette jõudis usalduslik julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.
Madise hinnangul oli kõige tõsisemaks probleemiks asjaolu, et kaitsepolitsei esindaja jagas suure tõenäosusega juba 2017. aastal Heldna suhtes tekkinud kahtlusi partnerasutusega enne, kui nende aluseks olnud asjaolud olid nõuetekohaselt välja selgitatud.
„Kahjuks tuleb aga nentida, et kapo esindaja suure tõenäosusega tõesti jagas 2017. aastal Teie suhtes tõusetunud kahtlusi partnerasutusega enne, kui nende kahtluste aluseks olnud asjaolud olid korrektselt välja selgitatud,“ märkis õiguskantsler Eerik Heldnale saadetud ülevaates, nimetades sellist olukorda väga kahetsusväärseks.
Heldna sõnul kujutas selline tegevus endast tõsist usalduse rikkumist. „See on kõige tõsisem, kõige taunimisväärsem usalduse õõnestamine, mis üldse saab julgeolekuvaldkonnas juhtuda. See on äärmiselt ohtlik võimu kuritarvitamine, mis on demokraatlikus õigusriigis täiesti lubamatu,“ ütles ta.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu ka, et julgeolekukontrolli käigus Heldnaga usaldusliku vestluse pidanud ametnik osales hiljem sama juhtumiga seotud kriminaalmenetluses. Madise rõhutas, et sellist olukorda tuleb vältida, sest julgeolekukontrollis antakse teavet avameelses usaldussuhtes, samas kui kriminaalmenetluses on inimesel õigus ütluste andmisest keelduda.
Eraldi peatüki pühendas õiguskantsler sellele, et pärast Heldna õigeksmõistmist jõudsid ajakirjandusse tema julgeolekukontrolli käigus kogutud vestlusprotokollid. Madise leidis, et selline praktika kahjustab usaldust kogu julgeolekukontrolli süsteemi vastu.
„Leian, et aktsepteeritavaks ei saa pidada olukorda, kus andmed, mille inimesed on riigile avaldanud julgeolekukontrolli menetluses eriliselt usalduslikus õhkkonnas avameelsete vestluste käigus, on hiljem loetavad ajakirjandusest,“ kirjutas õiguskantsler. Tema sõnul oli ka julgeolekukontrolli ankeedis selgelt märgitud, et kogutud teave on ette nähtud üksnes ametialaseks kasutamiseks.
Madise märkis raportis, et menetluse käigus ilmnes veel teisigi võimalikke puudusi julgeolekukontrolli läbiviimisel, millele õiguskantsler juhtis kaitsepolitsei tähelepanu.
Kaitsepolitsei teatas omalt poolt ajakirjandusele, et võtab õiguskantsleri soovitusi tõsiselt ning lähtub neist oma edasises tegevuses. Samas teatas kaitsepolitsei, et ei nõustu täiel määral õiguskantsleri hinnangutega.
