Lääne-Norras Vestlandi piirkonnast avastati sel aastal kivikirstkalme, milles olid mitme inimese säilmed. Kivikirstkalme hindamise ja radioaktiivse süsiniku meetodil dateerimise tulemusena selgus, et kalme vanus on 4000 aastat. See on esimene selline leid Lääne-Norras ja esimene rüüstamata mitme matusega kivikirstkalme kogu Norras.
Kalme on osa kiviaegsest asulakohast, mida avastati aprillis uue hotelli ehitustööde käigus, ja sellest ajast alates on seda uurinud Bergeni ülikooli muuseumi arheoloogid. Kivikirst oli jagatud kaheks osaks ja sisaldas inimsäilmeid. Seni on arheoloogid tuvastanud vähemalt viie inimese luud. Nende hulgas on 50–60-aastane mees, noor naine ja imik. Selge on, et kõik matmised ei toimunud samal ajal, kuna kivikirst avati uuesti iga matusega.
Arheoloog Morten Ramstad Bergeni ülikoolist nimetas leidu unikaalseks. “See on kõige unikaalsem kiviaja leid Norras rohkem kui 100 aasta jooksul,” ütles Ramstad. “Kalm on nelja meetri pikkune ja üle kahe meetri lai. See asub Vestlandi Selje vallas, Vestkapist lõuna pool.”
Kalme leiti liivakihi alt, mis oli aastatuhandeid suletud. “Kui Petlemmas sündis tuntud puusepatööline, oli haud juba 2000 aastat vana,” selgitas Ramstad. “Kalme on sama vana kui Egiptuse püramiidid.”
Kohapeal leitud inimluude materjal on väga hästi säilinud tänu liivasele pinnasele. Luude abil loodavad teadlased saada vastuseid, kui vanad need inimesed olid, kust nad pärit olid ja kuidas nad Vestlandile jõudsid.
Lisaks kivikirstule leiti uuringute käigus ka teiste eelajalooliste rajatiste jäänuseid. Septembris avastati kivist nelinurkne konstruktsioon, umbes 3 meetrit kõrge, 5 meetrit lai ja 2 meetrit sügav. Kivist kirstu moodustavad küljel seisvad plaadid ja lae moodustavad katteplaadid.
Uurimustöö tulemusena loodetakse saada uusi teadmisi Lääne-Norra varaseimate põlluharijate kohta neoliitikumis. Ühtlasi võib see anda teavet eestlaste esivanemate kohta, kes pronksiajal ja varasel rauaajal püstitasid sarnase konstruktsiooniga kivikirstkalmeid, mille eellast Vestlandi kalmes võib aimata. Tihti on Eesti kivikirstkalmete puhul viidatud just Skandinaaviast saadud mõjudele, mida tunnistab ka sarnaste pronksesemete levik.
