Narva Muuseumis tekkis konflikt märtsipommitamise-teemalise infolehtede sisu ümber, kus mõned nõukogu liikmed ei pidanud sobivaks Nõukogude sõjakuritegude võrdlemist Venemaa tegevusega Ukrainas. Erakorralisel muuseumi nõukogu koosolekul otsustati lõpetada sõnasõda ning kehtestada muuseumis töörahu. Narva Muuseumi nõukogu otsus vaidluse lõpetamiseks tundub rahulikuna, kuid peidab endas sügavat ja tõsist probleemi Eesti ajaloost ja suhtumisest okupatsiooni.

Infolehtedel võrreldi Eesti linnade pommitamist Teises maailmasõjas Venemaa tegevusega Ukrainas, mis tekitas vastukaja kohaliku venekeelse kogukonna seas. Konflikt algas paar nädalat tagasi, kui muuseumi välja antud infolehtedel võrreldi Eesti linnade pommitamist Teises maailmasõjas Venemaa tegevusega Ukrainas.

Lendlehtedel kujutati kõrvuti 1944. aastal Narvas Nõukogude armee poolt pommitatud koolihooneid ning 2022. aastal Ukrainas pommitatud koole. Lendlehtedel oli lisaks selgitus, et Venemaa on alati sooritanud sõjakuritegusid. Flaierite eesmärk oli reklaamida näitust “Narva 44”, mis on pühendatud 1944. aasta märtsipommitamisele.

Narva muuseumi nõukogu liikmed Vadim Orlov ja Aleksei Mägi esitasid seepeale 7. märtsil muuseumi juhile Maria Smorževskihh-Smirnovale avalduse, milles küsiti selgitusi lendlehtede kohta, mis olid jagatud Narva elanike postkastidesse. Nõukogu liikmed kahtlesid flaierite sisus ja selle seoses muuseumi tegevusega. Nad küsisid, kuidas on Narva muuseumi tegevus seotud Ukrainas toimuvaga ning kahtlesid lendlehtede seoses muuseumi üldiste eesmärkidega.

Narva Muuseumi nõukogu otsustas erakorralisel koosolekul mitte arutada suhtumist märtsipommitamisse, vaid keskenduda töörahu tagamisele. Nõukogu juht Krista Nelson selgitas ajakirjandusele, et väärtushinnangulisi küsimusi ei arutatud ning eelistati keskenduda sellele, kuidas nõukogu saaks jätkata oma tööd ning Maria Smorževskihh-Smirnova saaks jätkata muuseumi juhina.

Narva linnapea Jaan Toots väljendas samuti toetust töörahu säilitamisele, rõhutades, et küsimused olid emotsionaalsel tasemel. Toots kiitis nõukogu otsust selgitada asjad kodus ning alles seejärel pöörduda ajakirjanduse poole. Tema sõnul on oluline, et muuseum jätkab oma tööd rahus. Muuseumi rahalise seisu arutamine on kavandatud 2. aprilliks.

Kuigi esialgselt võis tunduda, et konflikt oli vaid sõnade vahetamine, on see tegelikult peegeldus sügavamast küsimusest – Eesti rahvuslikust identiteedist ja minevikust. Narva Muuseum, mille peakohustus on Eesti ajaloo säilitamine ja vahendamine, on sattunud vaidlusse, kus seda identiteeti vaidlustatakse ja moonutatakse.

Konflikt märtsipommitamise aastapäevaks välja antud infolehtede üle tõi Narva Muuseumi juhi Maria Smorževskihh-Smirnova ja nõukogu liikmed vastamisi, kuid selle lahendus jätab palju soovida. Eestlaste mälestus Teise maailmasõja pommitamistest, eriti nende linnades nagu Narva, on valus ja traagiline. Selle ajaloo võrdlemine Ukraina sõjategevusega tekitab paljudes sügavat pahameelt ja solvumist.

Narva Muuseumi juhi keeldumine vabandamast ja nõukogu otsus konflikti mitte edasi arutada näitavad selgelt soovi probleemi varjata või vähendada selle tähtsust. Kuid tegelikkuses on see samm tagasi Eesti ajaloo moonutamisele ja selle olulise osa ignoreerimisele.

Narva Muuseumi konflikt ei ole lihtsalt sõnasõda infolehtede üle, vaid see on sügav ja tõsine küsimus Eesti ajaloost ja okupeerimisest. See on üleskutse meile kõigile mõelda, millist tulevikku me soovime ja milline roll on meil mineviku mõistmisel ja säilitamisel.