Mongoolia on viimastel nädalatel saanud valusa õppetunni, kui suur on tema sõltuvus Venemaast. Riigi tanklates tekkisid pikad järjekorrad, kütusemüüki piirati ning bensiini ja diislikütuse hinnad tõusid kevadise ligikaudu 1 dollari juurest koguni 1,5–2 dollarini liitri eest. Venemaa on Mongoolia peamine kütusetarnija ning Moskva rafineerimistehaste häired, mida süvendasid Ukraina droonirünnakud ja kasvav sisetarbimine, kandusid kiiresti üle ka Mongoolia majandusse.

Olukord on seda kõnekam, et tegemist on aastakümnete jooksul kujunenud strateegilise sõltuvusega. Mongoolia vajab Venemaa majandust muu hulgas energia ja kütuse tõttu ning Ulaanbaatari valitsus pidas 3. septembril Vladivostokis läbirääkimisi just selle üle, kuidas tagada Venemaalt edaspidi stabiilsed tarned. Mongoolia peaminister Nyam-Osoryn Uchral tänas Moskvat jätkuva varustamise eest ning kinnitas samal ajal toetust Venemaalt Puna-Hiinasse kavandatavale gaasijuhtmele läbi Mongoolia.

See on Mongoolia jaoks ebamugav paradoks. Riik paikneb kahe suurvõimu, Venemaa ja Puna-Hiina vahel, ning tema välispoliitika keskseks põhimõtteks on olnud vältida täielikku sõltuvust kummastki. Viimaste nädalate sündmused näitavad aga, et Venemaa suudab omaenda probleemide kaudu mõjutada Mongoolia igapäevaelu väga otseselt. Kütusekriis on muutnud abstraktse geopoliitilise haavatavuse reaalseks majanduslikuks probleemiks, mida tunneb ka tavaline mongoli tarbija.

Samal ajal proovib Ulaanbaatar oma manööverdamisruumi laiendada. 3. septembril külastas Mongooliat Jaapani välisminister Toshimitsu Motegi, kes kinnitas Tokyo valmisolekut toetada Mongoolia niinimetatud „kolmanda naabri“ poliitikat. Jaapan peab ennast Mongoolia kõige olulisemaks kolmandaks naabriks ning rõhutas, et soovib tugevdada riigi võimet „ise otsustada“ ja suurendada selle vastupanuvõimet üha muutlikumas rahvusvahelises olukorras.

Jaapani koostöö ei piirdu deklaratsioonidega. Mõlemad riigid kinnitasid soovi laiendada majanduskoostööd ning edendada transpordiühendusi. Ühe konkreetse näitena jõuti sisuliselt kokkuleppeni Tšingis-khaani rahvusvahelise lennujaama laiendamise osas Jaapani jeenilaenude abil. Samuti jätkab Jaapan Mongoolias metsastamisalast koostööd ning Tokyo seob kahe riigi suhteid laiemalt enda nägemusega India ja Vaikse ookeani ruumi tulevikust.

Veel olulisem on, et koostööd arendatakse ka julgeolekuvaldkonnas. Augusti lõpus külastas Mongooliat Jaapani maavägede kõrge juht ning arutati väljaõpet, sõjaväeinseneride koostööd ja ühiseid õppusi. Ent samal ajal jätkab Mongoolia sõjalisi sidemeid ka Venemaaga. Mongoolia eesmärk on pigem suurendada võimalike partnerite valikut, kelle toel suurvõimude vahel laveerides oma iseseisvust säilitada.