Ameerika konservatiivne mõtleja ja kultuurikriitik Titus Techera tõdes hiljutises intervjuus väljaandele The European Conservative, et konservatiivsel liikumisel on sügavad sisemised probleemid, mis takistavad kõnetamast nooremat põlvkonda ja saavutamast laiemat kultuurilist mõju. Tema hinnangul ei ole tegemist üksnes poliitilise vastasseisuga, vaid konservatiivide enda valikute tagajärjega.
Intervjuu anti pärast Techera osalemist Bratislavas toimunud 5. konservatiivide tippkohtumisel, kus ta rääkis muusika ja kino rollist väärtuste kujundamisel. Techera sõnul olid 20. sajandil just need kunstivormid, mis toimisid hariduse ja maailmapildi kujundajatena.
„Muusika ja kino olid 20. sajandil hariduse alus,“ märkis Techera. Tema hinnangul on see roll 21. sajandil suurel määral üle läinud sotsiaalmeediale.
Probleem seisneb Techera sõnul selles, et konservatiivid ei ole seda muutust mõistnud ega sellele reageerinud. „Konservatiivid mõistavad seda harva ja peaaegu kunagi ei tee nad selle nimel midagi,“ ütles ta. Selle tulemusena on konservatiivsus jäänud tema hinnangul kinni piiratud nostalgiasse ega suuda luua uusi, ühiskonnas meeldejäävaid kogemusi.
Techera rõhutab, et konservatiivne liikumine on ajalooliselt toiminud poliitikute ja intellektuaalide koostöös, jättes kultuuri tagaplaanile.
„Ilma kunstide pakutava populaarsuse ja ilu loomiseta on raske leida isegi uusi poliitikuid, keda tasuks mainida,“ nentis ta. See on viinud olukorrani, kus konservatiivide esindajad muutuvad üha keskpärasemaks või kaovad sootuks, jättes järele vaid intellektuaalse arutelu kitsas ringis.
Küsimusele, miks parempoolsus on popkultuuri ja massimeedia vallas nii nõrk, pakub Techera mitu põhjust. Tema sõnul kardavad konservatiivid sageli populaarse meelelahutuse robustsust või inetust, samal ajal kui paljud haritud inimesed ei suuda ellu jääda demokraatliku massimeedia lärmakas keskkonnas.
Ta ei säästa ka jõukaid toetajaid: „Võib-olla puudub rikastel või ärimeelsetel inimestel lihtsalt ambitsioon tegutseda rahvuslikul või rahvusvahelisel tasandil. Nad on väikesed mehed,“ sõnas Techera.
Samas rõhutab ta, et parempoolne kultuur ei ole tegelikult kadunud. „Parempoolsus ei ole ära kadunud – see on lihtsalt teistsugune parempoolsus,“ märkis ta. Techera viitab tänapäeva parempoolsele noortekultuurile, mis hõlmab filosoofiat, modernistlikku kultuuri ja provokatsiooni ning mis köidab eriti noori mehi.
„On miljoneid inimesi, eriti noori mehi, keda huvitab selline ‘parempoolne kultuur’, kuid sellel pole konservatismiga mingit pistmist,“ väidab Techera.
Techera hinnangul aitab see seletada, miks konservatiivid ei jõua noore publikuni. Konservatiivsus ei paku enam kujutlusvõimet, ilu ega esteetilist pinget, mis on kultuuri ja poliitika jaoks vältimatud.
Euroopa kontekstis näeb Techera olukorda veelgi jäigemana. Tema sõnul sõltub Euroopa kino traditsiooniliselt riiklikest toetustest ja kitsastest ringidest, mis pärsivad uuendusi ja noorte loojate esiletõusu. Lahendusena näeb ta kas poliitilist sekkumist või alternatiivsete rahastus- ja levimudelite otsimist.
Techera intervjuu ei paku lahendusi, kuid annab haruldaselt ausa diagnoosi konservatiivse liikumise seisundile. Tema sõnul ei seisne probleem väärtuste kadumises, vaid selles, et konservatiivsus ei ole suutnud neile väärtustele anda kultuuriliselt elujõulist ja tulevikku vaatavat vormi. Konservatiivne mõtleja tunnistab enesekriitiliselt, et senine tee ei toimi enam ning vastutus selle eest lasub suurel määral konservatiividel endil.
