Viimastel aastatel on Eesti rahvuslik enesemääratlus läbimas olulist muutust, kus Ida-Euroopasse kuulumine omandab järjest positiivsema tähenduse. Helsingin Sanomat ajakirjanik Kaja Kunnas tõi Hiiu Lehele antud intervjuus esile, kuidas Eesti suhetes nii Soome kui ka Ida-Euroopaga on toimunud oluline nihe, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Kunnase sõnul on sõda toonud Ida-Euroopa riikide liidrid rahvusvahelisse tähelepanu keskpunkti, näidates nende otsustavust ja strateegilist kaalu. Kui varem peeti Ida-Euroopat pigem negatiivse kuvandiga piirkonnaks, siis nüüd ilmneb, et Eesti ja teised Balti riigid on suutnud sõnastada jõulise ja selge vastuse Venemaa ohule, mis on muutnud arusaamu meie regioonist.

Soomlaste ja eestlaste erinev suhtumine Venemaasse on samuti olnud märkimisväärne. Kunnas tõi välja, et aastakümneid hoidis Soome poliitika pigem Venemaa-sõbralikku liini, samas kui Eesti hoiatas järjepidevalt idanaabri agressiivsuse eest. Nüüd, Soome liitumisel NATO-ga, on Eesti seisukohad leidnud põhjanaabrite seas rohkem mõistmist.

Lisaks on Eesti suhete tugevnemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega mänginud olulist rolli rahvuslikus enesekuvandis. Näiteks tõi Kunnas esile president Kersti Kaljulaidi meenutuse sellest, kuidas Kesk- ja Ida-Euroopa Kolme Mere Algatus aitas Eestil saavutada häid kontakte president Donald Trumpi administratsiooniga, rõhutades Ida-Euroopa liidrite diplomaatilisi edusamme. “Varem oli Ida-Euroopa silt väga negatiivne,” meenutab Kaja Kunnas, rõhutades, et nüüdseks on jõujooned muutunud.

Kaja Kunnas, kelle perel on sügavad juured nii Eestis kui ka Soomes, tõdeb, et enesemääratlus on seotud ka sellega, kuidas teised riigid Eestit tajuvad. Soomlased kipuvad Eestit vaatama pigem Baltikumi ja Ida-Euroopa osana kui Põhjamaana. See kuvand on muutumas positiivsemaks, aidates eestlastel leida Ida-Euroopas uut uhkust ja jõudu oma rahvusliku identiteedi tugevdamisel.