Mikroplast on jõudnud juba sajanditevanustesse järvesetetesse

Uurimine Läti järvesetetes avastas mikroplasti isegi ajaloolistes kihtides, mil inimkond ei tootnud veel massiliselt plastikut. See paneb kahtluse alla senise arusaama antropotseeni algusest ning nõuab täiendavaid uurimusi mikroplasti leviku ja mõju kohta keskkonnale. Teadlased kahtlustasid algul oma meetodites viga, kuid korduvad proovid kinnitasid üllatavat tulemust. Setetes leiduv mikroplast võib olla pärit erinevatest allikatest ja liikunud sügavamatesse kihtidesse mitmel viisil.

Erinevatest Läti järvedest võetud proovid panid teadlased alguses oma meetodeid küsimärgi alla seadma. Mikroplasti leiti setetest, mis olid aastakümneid või isegi sajandeid vanemad, kui eeldatud. Järvesetteid uurinud teadlased avastasid enda üllatuseks, et mikroplasti leidub ka sellise vanusega setetes, mil inimkond veel plasti massiliselt ei tootnud. Tulemused viitavad, et antropotseeni alguseks tuleb valida plasti masstootmise asemel teine teetähis.

Tulemused sundisid teadlasi kahtlema oma analüüsimeetodite täpsuses. Uurimistöö käigus tekitas teadlaste jaoks segadust, kui uued proovide tulemused ei erinenud varasematest. Ootamatute leidude valguses hakkasid nad kahtlema oma analüüsimeetodites ning kahtlustasid võimalikku mõõteviga. Nad kordasid katseid mitu korda, kuid tulemused jäid püsima, ilma selge vastuseta.

Järgmisena pöördusid uurijad varasema kirjanduse poole, et leida sarnaseid nähtusi käsitlevaid teadustöid. Kuigi üksikuid selliseid juhtumeid oli varem täheldatud, polnud ükski uurimisrühm seni seda massiliselt dokumenteerinud. See viis teadlased järelduseni, et mikroplasti levik setetes ei kajasta tingimata plasti kasutamise algust ja ulatust.

Arvestades mikroplasti leidmist setetes ajaloolistel perioodidel, mil inimkond veel massiliselt plastikut ei tootnud, tekkis küsimus, kuidas uuemad plastitükid on jõudnud sügavamatesse settekihtidesse. Üks võimalik põhjus võib olla setete erinevates suurustes fragmentatsioon, mis võimaldab väiksematel plastitükkidel liikuda läbi pooride ja kuhjuda sügavamale.

Antud uurimus näitab, et mikroplasti levik setetes ei pruugi tingimata olla seotud plasti massilise tootmise algusega. Arvestades mikroplasti leidmist setetes ajaloolistel perioodidel, mil plasti poleks pidanud olema, oletavad teadlased, et hilisemad plastitükid võisid leida tee sügavamatesse kihtidesse mitmete erinevate mehhanismide kaudu.

Tulemused viitavad, et antropotseeni alguseks tuleb valida plasti masstootmise asemel teine teetähis. Kuidas täpselt mikroplastika vanematesse settekihtidesse sattus, jääb aga seni vastuseta. Tulevikus kavatsetakse uurida mikroplasti osakeste vanust ja liikumist setetes ning seda, kas sellised nähtused on tavalised ka mujal. Lisaks on plaanis laiendada uurimisvaldkonda merele.

Uurimistulemused avaldati ajakirjas Science Advances ning need näitavad, et mikroplasti olemasolu muistsetes setetes on laiemalt levinud nähtus kui seni arvatud. Edasised uurimused kavatsetakse teostada mitmel erineval suunal, avades uusi teaduslikke perspektiive mikroplasti levikule ja mõjule ökosüsteemides.

Antud avastus sunnib meid ümber mõtestama plasti mõju keskkonnale ning nõuab tulevikus suuremat tähelepanu selle tagajärgede uurimisele ja vähendamisele.