Ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uuring hoiatab, et Euroopa metsi ohustavad 21. sajandil enneolematul määral mitmesugused looduslikud häiringud, sealhulgas laastavad metsatulekahjud, kooreüraskite rüüstamised ja tugevad tormid. Müncheni Tehnikaülikooli teadlaste juhitud ja Euroopa Metsainstituudi (EFI) ekspertide osalusel valminud analüüs toob esile, et sajandi lõpuks võib kahjustatud metsaalade pindala enam kui kahekordistuda. See muudab drastiliselt Euroopa looduslikku ilmet, seades ohtu nii elurikkuse, traditsioonilised metsaökosüsteemid kui ka puidutööstuse varustuskindluse.

Teadlased kasutasid uudset tehisintellektil põhinevat simulatsioonimudelit, et analüüsida 187 miljonit hektarit Euroopa metsi 100-meetrise ruumilise täpsusega. Aastakümnete pikkustele satelliidiandmetele toetuv uuring näitab, et tulevased metsakahjustused ületavad märkimisväärselt perioodil 1986–2020 nähtud taset. Kõige ulatuslikumaks ohuks peetakse metsatulekahjusid, mis lisaks Vahemere piirkonna rängale laastamisele on laienemas ka parasvöötme ja põhjapoolsematesse metsadesse. Koos tormikahjustuste ja putukarüüstetega on need nähtused muutumas üha enam piirkondadeüleseks probleemiks, mis nõuab looduskaitsjatelt ja metsamajandajatelt kõrgendatud tähelepanu.

Loodusesõprade jaoks on uuringu üks murettekitavamaid järeldusi Euroopa metsade demograafia järsk muutumine. Loodusjõudude pideva laastamistöö tagajärjel prognoositakse vanade metsade osakaalu vähenemist kuni kolme protsendi võrra, samas kui noorte metsade hulk võib kasvada lausa 14 protsenti. Vanad metsad on aga asendamatuks elupaigaks paljudele haruldastele looma- ja taimeliikidele, mistõttu toob nende kadumine kaasa tõsiseid tagajärgi kogu piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Samuti muudab selline areng metsade pakutavate ökosüsteemiteenuste, sealhulgas elupaikade väärtuse ja väärtpuidu kättesaadavuse dünaamikat.

Vaatamata karmile prognoosile rõhutavad uuringu autorid, et targa ja ennetava metsamajandamisega on võimalik olukorda leevendada. Kuigi häiringud hävitavad väärtuslikke elupaiku, pakub uute puistute rajamine võimaluse kujundada vastupidavamaid ja liigirikkamaid metsi. Ekspertide hinnangul on tuleviku võtmeks metsamajandusstrateegiate kohandamine, puuliikide mitmekesistamine ning hoolikas planeerimine kahjustustest taastumisel. Vaid looduskesksete ja teaduspõhiste lahenduste abil saame kaitsta Euroopa metsade elurikkust ning tagada, et need hindamatud ökosüsteemid jäävad meid ja meie järeltulevaid põlvi toetama ka tulevikus.