EKRE aseesimees ja endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme väidab Uutes Uudistes ilmunud arvamusloos, et Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti ja tema abikaasa Anastassia Kovalenko-Kõlvarti tõus Eesti populaarseimate poliitikute hulka ei ole juhuslik, vaid selle taga olevat süvariik ja Venemaa mõjuoperatsioon.
7. oktoobril avaldatud Mart Helme artikkel lähtub Saksamaa endise välisluurejuhi August Hanningu vahistamisest riigireetmise ja spionaažiga seotud kahtlustuste tõttu. Helme sõnul peaks juhtum viima mõtted sellele, kui sügavale võib Venemaa mõju ulatuda ka Eestis.
„Kui palju on meil vene vähemust, kui palju on meil nõukogude ajast jäänud endiseid KGB nuhke, koputajaid, mõjuagente,“ loetleb Helme. „Kusjuures meil ju innukalt tegeletakse venelaste edendamisega sõjaväes, politseis, luures, et näidata, kui hea on olnud meie integratsioon.“
Sealt jõuab Helme Mihhail Kõlvarti ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti juurde. „Just tuli uudis, kuidas Eesti kõige populaarsemad poliitikud on Kõlvartid. Aga kes neid upitab? Upitab meie süvariik. Miks upitab?“ küsib Helme retooriliselt. Tema sõnul püütakse seda põhjendada sooviga „venelaste rahulolematusel auru välja lasta“, kuid ta peab ise tõenäoliseks hoopis teistsugust stsenaariumi.
„Või upitatakse sellepärast, et tehakse teatud ettevalmistusi, mine tea, mis tulevikus saabuvateks sündmusteks?“ küsib Helme ning lisab: „Ei maksa absoluutselt arvata, et sealtpoolt Peipsi järve siin protsesse ei suunata.“
Helme mõttekäik vihjab niisiis, et Eesti poliitikat võidakse Venemaalt mõjutada ning selleks võivad tulevikus olla olulised just Kõlvartid. Mihhail Kõlvart on Keskerakonna esimees ning Anastassia Kovalenko-Kõlvart on Riigikogu liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni esimees. Tarmo Jüristo juhitava Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) eelmisel nädalal avaldatud uuringu kohaselt on praegu Eesti poliitikutest kõige populaarsemad just nemad.
Helme viitab ka endise kõrge Kaitsepolitseiameti ametniku Peeter Oissari (Roland Tamme varjunime all) kirjutatud romaanidele „Sündikaat” ja „Sündikaat 2”. Kuigi teosed on vormilt ilukirjanduslikud, on lugejad märganud sarnasusi Eesti jõustruktuuride, poliitika ja finantsmaailma telgitagustega, mis meenutavad Danske Banki rahapesuskandaali sündmusi.
„Seal on ju kõik lauale laotud,“ leiab Helme. „Mismoodi on mafioossed sidemed, mismoodi on endised KGB sidemed, mismoodi on värvatud uued inimesed siit. Kuidas ahnus, kuidas perverssed kombed, kuidas narkomaaniad ja muu on luurele kõik suurepäraselt teada ja mis on nendeks vahenditeks, kuidas inimesed sunnitakse tegema seda, mida nad tegelikult võib-olla teha ei tahaks.“
