Keskkonnaorganisatsioonid andsid esmaspäeval Keskkonnaameti peadirektorile Rainer Vakrale üle Jõgevamaa raielangilt leitud lõhutud linnupesa, juhtides tähelepanu pesitsusaegsete raiete jätkuvale probleemile. Sümboolne kingitus anti üle sinakasrohelises linnumuna tooni karbis ning selle ulatas Vakrale näitleja Henrik Kalmet.
Aktsiooniga nõuavad keskkonnaorganisatsioonid ja mitmed avaliku elu tegelased, et Keskkonnaamet viiks oma inspektorite tööjuhendi kooskõlla tänavu 19. jaanuaril tehtud Riigikohtu otsusega. Riigikohus leidis oma lahendis, et looduskaitseseadusest tulenev lindude pesade ja munade hävitamise keeld kehtib vahetult ka metsa majandajatele ning Keskkonnaamet ei pea raiete peatamiseks esmalt kõiki pesi või linde metsas kokku lugema.
Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul ei vasta aga ameti praegune praktika sellele põhimõttele. Nende sõnul jäävad linnupesad kaitseta seni, kuni pesitsusaegsest raielangist teatanud inimene suudab töötava harvesteri lähedusest ise konkreetse pesa üles leida ja sellest ametnikke teavitada.
Organisatsioonide hinnangul on sellise töökorralduse tulemusel kujunenud süsteem, mis võimaldab pesitsusaegsetel raietel jätkuda ka juhtudel, kui metsas on selgelt käimas lindude pesitsemine. Erinevalt varasemast praktikast ei lähe Keskkonnaamet nende sõnul üldjuhul enam ise pesitsemist kontrollima ega peata raiet üksnes selle põhjal, et tegemist on lindude pesitsusperioodiga.
Eesti Metsa Abiks eestvedaja Helena Eenoki sõnul on olukord vastuolus nii seaduse kui ka tegeliku praktikaga.
„Seadus ütleb ühemõtteliselt, et linnupesade ja munade hävitamine on keelatud. Tegelikkuses jätkuvad raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaameti enda kontrolliandmete põhjal võis 2025. aasta pesitsusaegsete raietega hukkuda vähemalt 120 000 lennuvõimetut linnupoega. Need kaks tõsiasja ei saa kõrvuti eksisteerida,“ ütles Eenok.
Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul hukkub Eestis pesitsusaegsete raiete tõttu igal aastal enam kui 100 000 linnupoega või muna.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kerttu Keir leiab, et Keskkonnaameti järelevalve peaks keskenduma rikkumiste ennetamisele, mitte üksnes juba toimunud kahju fikseerimisele.
„Praegune toimimisviis ei kaitse ühtki linnupesa. Keskkonnaameti ülesanne on rakendada seadust viisil, mis ennetab rikkumisi, mitte piirduda tagantjärele toimunud kahju tuvastamisega. Riigikohtu lahend annab selleks selge õigusliku aluse,“ sõnas Keir.
Tema hinnangul ei täida järelevalvesüsteem oma eesmärki, kui pesitsusrahu järgimine sõltub üksnes juhuslikult leitud pesadest.
Üle antud linnupesa pärineb Jõgevamaa raielangilt, kus keskkonnaorganisatsioonide sõnul jätkus raie hoolimata sellest, et tegemist oli lindude pesitsemise kõrgajaga ning mets oli täis linnulaulu. Pesa lõhkumise fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, kes organisatsioonide sõnul tunnistasid, et kehtiv tööjuhend ei võimaldanud rikkumise eest karistust määrata. Keskkonnaorganisatsioonide teatel asus pesa raiutud alusmetsas hästi nähtaval kohal ning see ei saanud nende hinnangul tööde tegijatele märkamatuks jääda.
Linnupesa anti üle sinakasrohelises karbis kirjaga „Robin Egg Blue“, mis viitab rahvusvaheliselt tuntud värvitoonile. Eestis munevad samalaadset sinakat värvi mune näiteks laulurästad. Korraldajate sõnul sümboliseerib karp looduse haprust ning vajadust tagada lindude pesitsusrahu tõhus kaitse ka tegelikus metsamajanduses, mitte üksnes seaduse tekstis.
