Õiguskantsler Ülle Madise on teinud märkimisväärseid tähelepanekuid seoses kaamerate kasutamise ja isikuandmete töötlemisega, mis tema sõnul on Eestis läinud üle igasuguse piiri. Madise märgib, et regulatsioone selles valdkonnas tuleks täpsustada ning ta on saatnud vastava kirja justiitsminister Madis Timpsonile.
Üheks peamiseks murekohaks on avalikus ruumis ja erakinnistutel kasutatavad kaamerad ning biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise suurenemine nii avalikus kui ka erasektoris. Madise rõhutab, et sellise andmete masstöötlemise võimekuse juures tuleb küsida, kas isiku automaatne tuvastamine kaamerapildi kaudu ilma isiku nõusolekuta võib olla õigusvastane.
Andmekaitse inspektsiooni juhendis on välja toodud, et mõnes omavalitsuses katab kaameravalve pea terve omavalitsuse territooriumi, mis tähendab, et elanikud on pideva jälgimise all. See tekitab küsimuse, kas selline tegevus on õiguspärane ning kas kehtiv seadusandlus suudab seda piisavalt selgelt reguleerida.
Madise sõnul on õigusliku aluseta jälitustegevus karistatav ning selline tegevus peab seega olema õigusnormidega selgelt keelatud. Ta toonitab, et selline keeld peaks laienema nii avalikule kui ka erasektorile ning arvestama erasektori suurenevat kaasatust avaliku võimu teostamisse.
Seaduse järgi on avalikus ruumis kaamera paigutamine lubatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Õiguskantsleri hinnangul tuleb kaaluda, kas ja millistel tingimustel peaks olema keelatud isiku tuvastamine kaamerapildi järgi reaalajas mitteautomatiseeritud viisil, eriti juhul, kui kaamerapilti jälgib füüsiline isik. See küsimus puudutab otseselt inimeste privaatsust ning nõuab põhjalikku analüüsi seadusandluse ja õiguskaitse seisukohast.
Õiguskantsler rõhutas, et avaliku sektori puhul võib olla vajalik teatud erandite tegemine, näiteks terrorikuriteo toimepanija otsimisel halduskohtu loal ja väga piiratud aja jooksul. Sellised erandid peaksid aga olema rangelt piiritletud ning nende üle peaks otsustama riigikogu, tagades sellega demokraatliku protsessi ja seaduslikkuse põhimõtte järgimise.
Madise märkis intervjuus ERR-ile, et kehtiv korrakaitseseadus on tema hinnangul ebaõnnestunud. “Minu arvates on [korrakaitseseadus] selles mõttes ebaõnnestunud, et sealt ei saagi täpselt aru, mida tohib teha ja mida ei tohi teha,” lausus ta.
Ta rõhutab vajadust läbi mõelda, kas kaameraid peaks saama paigaldada ka looduskeskkonda ning millist rolli mängib selline järelevalve privaatsuse tagamisel. “Arusaadavalt oleks võimalik kaamerate abil paremini korraldada looduskaitset – kaitsta loodust prügistamise ja muu kahjustamise eest –, ent kaamerapilti võib jääda ka õiguspärane, kuid väga privaatse iseloomuga tegevus,” nentis õiguskantsler.
