Vabadusvõitleja, leegionär, metsavend ja Rakvere valla aukodanik Ruuben Lambur tähistas esmaspäeval oma 98. sünnipäeva Sõmeru keskusehoones toimunud piduliku sündmusega. Lambur, kes on sõdinud Teises maailmasõjas punavõimu vastu ja hiljem võidelnud metsavennana, on tänase päevani täies elurõõmus.
Esmaspäeval tähistati Lamburi 98. sünnipäeva Eesti Endiste Metsavendade Liidu ja Rakvere valla ühisüritusel. Lambur, kes on sõjas mitu korda haavata saanud, võttis vastu mitmeid tunnustusi. Kaitsevägi andis talle teeneteristi ning reservohvitseride kogu omistas talle maaväeohvitseri mõõga.
“Täna toimuv oleks nagu kompensatsioon läbielatu eest,” sõnas Lambur. “Tuhanded minu põlvkonna noored võtsid saatuse tahtel kätte relva, et vastu hakata võõrvõimule. Pole midagi valusamat kui näha langenud kaaslase viimast, ahastavat pilku.” Vanahärra mainis, et elutahe ja -rõõm ei ole teda maha jätnud ka kõige raskematel aegadel. Ja samas pole ta kunagi unustanud vannet, mille ta omal ajal noorkotkana andis Eesti riigile.
Kaitsevägi annetas Ruuben Lamburile riigikaitseliste teenete eest kaitseväe teeneteristi, mille andis üle Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi. Reservohvitseride kogu annetas aga Ruuben Lamburile organisatsiooni kõrgeima tunnustuse – maaväeohvitseri mõõga.
“Üks, mida sa meile kõigile oled õpetanud, on see, kuidas mitte kaotada lootust ka kõige hullemates olukordades,” lausus Riigikogu vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma esimees Anti Poolamets ning kinkis sünnipäevalapsele riigikogu hoone pildiga nahkköites külalisteraamatu.
Näitleja ja Kaitseliidu ohvitser Raivo Tamm kõneles, kuidas talle on igaveseks meelde jäänud üks Ruuben Lamburi meenutustest. “Ruuben rääkis viimasest noorkotkaste koosolekust ja sellest, kuidas juhendaja nad laiali saatis, sest võõrvõim oli keelanud organisatsiooni tegevuse. “Minge koju!” oli juhendaja öelnud, ning juba nurga tagant järgi hõiganud: “Aga ärge unustage vannet!”. Ruuben pole seda viimast lauset kunagi unustanud,” jutustas Tamm.
Sündmusel võtsid sõna ka Lamburi sugulane Georgi Särekanno, kes nimetas teda maamärgiks, ning teised külalised. Üritusele järgnes kehakinnituse ja tantsuga tähistamine. Kogu tseremoonial ning sellele järgnenud kehakinnituse ja tantsu ajal saatis Ruuben Lamburit tema truu abikaasa Leida Lambur. Ruuben Lambur oli Gulagis aastatel 1947–1965. Tulevane abikaasa Leida kirjutas talle laagrisse 8 aastat, enne, kui nad silmast-silma nägid. Ruuben Lambur jõudis kaitseingli ära oodata, vaatamata kõigile katsumustele.
