Läti seim astus sel nädalal olulise sammu riigi demograafilise olukorra ja siseturvalisuse kaitseks, võttes vastu uue karmistatud rändeseaduse, mis teeb lõpu aastatepikkusele süsteemsele sisserändereeglite kuritarvitamisele. Uus seadusandlus, mis reguleerib rangelt kolmandatest riikidest pärit välismaalaste riiki sisenemist, viibimist ja väljasaatmist, on märgiline võit Läti rahvuslikele jõududele, kes suutsid suruda läbi rahvusriigi püsimajäämiseks eluliselt tähtsad piirangud fiktiivsele rändele ja odavtööjõu sissevoolule.
Selle poliitilise pöörde peamiseks veduriks oli Rahvuslik Liit (Nacionālā apvienība), kes kasutas osavalt sisserände kitsaskohtade uurimiseks loodud parlamendi erikomisjoni. Komisjoni esimehe, silmapaistva rahvuslase Jānis Dombrava juhtimisel koostati põhjalik raport enam kui saja konkreetse ettepanekuga. Rahvuslastel õnnestus muuta kogu poliitilist debatti – kui varasemalt kaldus valitsuskoalitsioon toetuma peamiselt lõdvematele Euroopa Liidu raamistikele, siis nüüd seati fookusesse rahvuslik julgeolek, läti keele kindlustamine ja avalik kord. Jõulise surve tulemusena oli valitsus sunnitud suure osa rahvuslaste koostatud rangetest ettepanekutest seadusesse valama.
Üks märgilisemaid muudatusi, mille rahvuslased edukalt läbi surusid, puudutab võõrtööliste ja migrantide seaduskuulekust. Läti riik ei tolereeri enam süstemaatilisi seaduserikkujaid – edaspidi piisab ajutise elamisloa tühistamiseks ja riigist väljasaatmiseks vaid kolmest haldusrikkumisest, olgu selleks siis korduvad kiiruseületamised, agressiivne käitumine või pisihuligaansus ühe kalendriaasta jooksul. Veelgi kompromissitum on seadus kriminaalkorras karistatute osas. Iga välismaalane, olgu tal ajutine või alaline elamisluba, kaotab Lätis elamisõiguse, kui ta mõistetakse süüdi kuriteos. Elamisloa uuendamisest keeldutakse kindlalt ka neile, keda on karistatud sõjalise agressiooni, sõjakuritegude või totalitaarsete režiimide sümbolite avaliku eksponeerimise ja ülistamise eest, puhastades sellega riigi ebalojaalsetest elementidest.
Majanduslikud ja keelelised nõuded tõstetakse kolmandate riikide kodanikele samuti oluliselt kõrgemale. Elamisloa peamise taotleja igakuine miinimumsissetuleku nõue tõsteti 750 eurolt 950 eurole, perekonnaliikmetel aga 285 eurole. Perekondade taasühinemise raames Lätti kolivad abikaasad peavad edaspidi kohustuslikus korras tõestama läti keele oskust vähemalt A1-tasemel. Rahvusliku keelekeskkonna kaitseks lisati ka nõue, et kuigi esmase elamisloa taotluse võib esitada inglise keeles, tuleb loa pikendamisel kogu asjaajamine ja dokumendid esitada eranditult läti keeles.
Otsustav lõpp tehakse ka platvormimajanduse ja haridussüsteemi varjus toimuvale fiktiivsele sisserändele. Seim algatas juurdlused ja seadusemuudatused, mis võtavad sihikule toidukullerite platvormid nagu Bolt ja Wolt, kus on massiliselt tuvastatud illegaalset töötamist ja varikontode kasutamist viisanõuetest kõrvalehiilimiseks. Paralleelselt tõmmatakse koomale madala kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Rahvuslik Liit on tõstatanud isegi vajaduse kehtestada ranged riiklikud sisserändekvoodid, et kaitsta kohalikku tööturgu ja vähendada piirivalve koormust. Libatudengite väljajuurimiseks karmistatakse nõudeid ülikoolidele – välisüliõpilaste põhjuseta puudumistest tuleb riiki teavitada senise kahe nädala asemel juba kolme päeva jooksul ning eksmatrikuleeritud kolmandate riikide kodanikud saadetakse riigist välja.
Majanduse elavdamiseks ja rangelt kontrollitud investeeringute soodustamiseks asendatakse senised hallid tsoonid uue, riiklikult jälgitava süsteemiga. Välismaalastel on edaspidi võimalik saada viieaastane elamisluba vaid juhul, kui nad investeerivad vähemalt 150 000 eurot riigi asutatud alternatiivsesse investeerimisfondi ning tasuvad lisaks 10 000 eurot riigilõivu, kusjuures investeeringu säilimist kontrollitakse rangelt kogu elamisloa kehtivuse aja. Kõik need meetmed, sealhulgas tugevdatud kontroll välispiiridel, laialdasem biomeetriliste andmete kasutamine ja senisest märksa detailsem taustakontroll riiki sisenemise eesmärkide osas, jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Uus rändeseadus saadab selge sõnumi – Läti jääb peremeheks omal maal ning sisseränne hakkab toimuma eranditult rahvusriigi huvidest ja turvalisusest lähtuvalt.
