Läänemere lõunarannikult, Poola loodeosast on päevavalgele tulnud erakordne leid: hilispronksiajast või varasest rauaajast pärinev umbes 2800 aasta vanune kaunistatud pistoda, mis seostub Lausitzi ja Hallstatti arheoloogiliste kultuuridega. Suurepäraselt säilinud ese avastati saviplokist, mis oli äsja irdunud mereranniku kaljuseinast.
Pistoda leidis Poola mälestiste kaitseühenduse St. Cordula president Jacek Ukowski. Tema sõnul oli tegemist juhusliku avastusega: „Kalju vajus alla, plokk kukkus kõrgemalt. Läksin sinna metalliotsijaga, sest see hakkas helisema,” kirjeldas Ukowski.
Avastatud relv on 24,2 cm pikk ning kaunistatud imepeente ornamenteeringutega kogu tera ja käepideme ulatuses. Ajaloolased nimetavad seda tõeliseks kunstiteoseks. „Sellist pistoda ei ole ma Poola pinnalt varem kohanud,” ütles Kamieńi ajaloomuuseumi direktor Grzegorz Kurka. „Iga graveering on erinev, kogu eseme pealispind on kaetud poolkuujoonte, ristide ja tähetaoliste kujunditega. Tera keskel kulgeb muster, mis võib kujutada tähtkujusid.”
Need kaunistused viitavad võimalikele usulistele ja sümboolsetele tähendustele – võimalik, et pistoda oli seotud taevakehade kultusega või kuulus kõrgest seisusest sõdalasele. Tegemist võis olla ka imporditud esemega, mis on pärit mõnest Lõuna-Euroopa kõrgelt arenenud metallikäsitöö töökojast.
Ent leid ei ole tähendusrikas vaid Poola jaoks – see annab vihjeid ka muinaseestlaste kultuurisidemete ja -arengute kohta. Nimelt asus selle pistoda valmistamise ajal Läänemere lõunarannikul Lausitzi kultuuriala, mida tuntakse ka Lužica kultuurina. See kultuur eksisteeris 13.–4. sajandil eKr ning ulatus Kesk-Euroopa idaosast kuni Läänemere rannikuni, olles otseses kontaktis Balti hõimude ning ka meie esivanemate, muinaseestlastega.
Lausitzi kultuuri üheks tunnusjooneks oli kindlustatud asulate rajamine – just hilispronksiajal tekkisid sarnased kindlused ka Eestis: Asva, Iru, Peedu jt. Lisaks tõid kontaktid Lausitzi kultuuriga Eestisse uusi oskusi: lina kasvatamise ja töötlemise vahendid, mille jälgi on arheoloogid leidnud näiteks Asva linnusest Saaremaal. On alust arvata, et ka pronksivalu tehnoloogiad jõudsid meile osaliselt just Lausitzi kaudu.
Seega ei ole Poola rannikult leitud pistoda pelgalt kohalik leid – see on vaikiv tunnistaja ühest unustatud, ent meie rahva jaoks olulise tähtsusega ajast. See on meenutus ajast, mil Läänemere kaldad olid seotud läbi kaubanduse, tehnoloogia, usu ja kultuuri. Meie esivanemad ei elanud kultuurilises vaakumis, vaid olid osa suuremast muinasmaailmast.
