Eesti Endiste Metsavendade Liit kutsub kõiki aate- ja mõttekaaslasi ning Eesti ajaloo hoidmisest hoolivaid inimesi toetama vabadusvõitleja ja metsavenna Ülo Kaalu mälestuse jäädvustamist. Annetuste abil soovitakse rajada Saaremaale Pöide vanale kalmistule kenotaaf ehk sümboolne kalmusammas metsavennale, kelle tegelik hauakoht on tänaseni teadmata.
Kenotaafi rajamise algatasid Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu liikmed. Mälestusmärgi kavandas Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ning selle kujundus on kooskõlastatud ka Ülo Kaalu lähedastega.
70 sentimeetri kõrgusele mälestussambale raiutakse metsavendade embleem, Ülo Kaalu nimi, sünni- ja surmaaeg ning märge, et ta suri vanglas ja tema hauakoht on teadmata.
Kenotaafi rajamise kogumaksumus koos kaasnevate kuludega on hinnanguliselt 1200 eurot. Toetusi saab teha kuni 9. juulini Eesti Endiste Metsavendade Liidu arvelduskontole (EE411010152001618009) märkusega „Ülo Kaal kenotaaf“.
Korraldajad märgivad, et kõik vähemalt 30 euroga panustanud eraisikud ning vähemalt 100 eurot annetanud juriidilised isikud kantakse kenotaafi avamistseremoonia kava- ja laululehele. Pärast annetuse tegemist palutakse toetajatel edastada oma kontaktandmed, et saata neile kutse avamisüritusele.
Kenotaafi pidulik avamine toimub pühapäeval, 12. juulil kell 16 Pöide vanal kalmistul Orissaare–Laimjala tee ääres. Mälestusmärgi õnnistab Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplan Hannes Nelis.
Hirmsa Antsu võitluskaaslane, kelle hauakoht jäi teadmata
Ülo Kaal sündis 1925. aastal Saaremaal. Ta oli kirjanik Aira Kaalu vend ning tema noorusaastad langesid Eesti jaoks traagilisse aega. 1941. aastal koges 16-aastane Kaal vahetult Nõukogude okupatsiooni terrorit. Tema isa ja vanem vend küüditati Siberisse ning teine vend hukkus hävituspataljonlaste käe läbi.
Need sündmused kujundasid tema edasise saatuse. Seejärel teenis Ülo Kaal Saksa sõjaväes ning pärast Punaarmee tagasitulekut otsustas jääda Eestisse ja jätkata relvastatud vastupanu metsavennana.
Ta oli legendaarse Pärnumaa metsavendade juhi Ants Kaljuranna ehk Hirmsa Antsu üks lähemaid võitluskaaslasi. Ajaloolaste hinnangul oli Ülo Kaal metsavendade üksuse peamisi ideolooge, kelle ülesanneteks olid muu hulgas lendlehtede koostamine ja levitamine ning relvastatud operatsioonide kavandamine. Samuti pidas ta šifreeritud päevikut.
Ühe tuntuma ettevõtmisena vabastasid Ants Kaljurand ja Ülo Kaal kahekesi ootamatu rünnakuga Nõukogude võimu poolt vangistatud Vilma Vinteri, kes oli Kaljuranna armsam.
Saatuslikuks sai 1946. aasta 9. mai õhtu, kui Ants Kaljurand ja Ülo Kaal sõitsid kohtuma vallasekretäriga. Kohtumine osutus lõksuks – neid ootasid varitsuses Nõukogude sõdurid. Puhkenud tulevahetuses sai Ülo Kaal raskelt pähe haavata ning langes elusalt vaenlase kätte, samal ajal kui Ants Kaljurannal õnnestus põgeneda.
Ülo Kaal suri 28. juunil 1946 vanglahaiglas. Tema säilmete asukoht ei ole tänini teada, mistõttu saab Pöide vanale kalmistule rajatav kenotaaf tema mälestuse sümboolseks austamispaigaks.
