Alates 1. septembrist astub Eesti kutsehariduses jõusse mitu olulist muudatust, mis mõjutavad eeskätt teise kutse või uue eriala omandamist soovivaid täiskasvanuid. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel peavad nüüdsest kutsekoolis oma õpingute eest ise tasuma need, kellel on juba kõrgharidus või kes on kutsekooli lõpetanud viimase viie aasta jooksul. Samuti lõpeb senine erand, mille kohaselt oli võimalik õppida kutsekoolis vene keeles riigi kulul – edaspidi saab seda teha vaid tasu eest.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul puudutab muudatus ligikaudu 3000 inimest ehk väikest osa tänastest ligi 25 000 kutseõppurist. “Samal ajal peame tagama, et korduv tasuta õppimine ei koorma liigselt riigi ressursse. Kutseharidus peab olema suunatud sellele, et noored omandaksid tööturul vajalikke oskusi ja kvalifikatsioone, mis toetavad nii isiklikku arengut kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimet,” selgitas minister.

Haridusministeerium on välja töötanud hinnakirja, mille kohaselt kujuneb õpingute maksumus ainepunkti põhiselt. Enamiku erialade puhul jääb ühe EKAP-i (Eesti kutsehariduse arvestuspunkti) hind vahemikku 35–85 eurot. Individuaalõpet nõudvate muusika- ja kunstierialade puhul ulatub ainepunkti hind 200 euro juurde. Näiteks käsitööeriala aastane õpe võib maksma minna ligikaudu 4200 eurot.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul tähendab see, et täiskasvanul peab uue ameti omandamiseks olema märkimisväärne rahaline valmisolek. “Samal ajal peame aga selgitama ka täiskasvanutele, miks tasuta õppimisvõimalused on nüüdsest piiratud ning püüame arendada atraktiivseid tasulisi täienduskoolitusi, mis vastaksid täiskasvanud õppija vajadusele,” nentis ta.

Eriline tähelepanu langeb muudatusele, millega lõpetatakse tasuta vene keeles kutsehariduse pakkumine. Edaspidi on see võimalik vaid omafinantseeringu alusel. Ministri sõnul on see samm vajalik, et tagada noorte keeleline ja ühiskondlik lõimumine. Riik võimaldab siiski keeleoskuse puudumise korral lisa-aastat eesti keele õppimiseks.

Kutsekoolide juhid hindavad, et tasuline õpe võib vähendada nii õppijate kui ka erialade arvu, kuid täpsed mõjud selguvad alles aja jooksul. Näiteks Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on seni olnud populaarne mesindus ja aiandus, kuid jääb selgusetuks, kui palju huvilisi säilib uues süsteemis.

Samal ajal rõhutab minister Kallas, et kuigi osa õppekohast muutub tasuliseks, vajab kutseharidus tervikuna siiski viit miljonit eurot lisarahastust, et säilitada kvaliteet ja vastata tööturu vajadustele.

Muudatused tähistavad sammu selgema, õiglasema ja rahvuskeelse kutsehariduse suunas. Kuigi teatud sihtgruppide jaoks tähendab see täiendavaid kulusid, on tegemist ka ebaõigluse parandamisega – tagades, et avalik raha toetab eelkõige noori, kes vajavad tuge tööturule sisenemisel, ja et eesti keel kui riigikeel omab seaduslikku ja kultuurilist väärikust kogu haridussüsteemis.