Politsei rakendas Vene agressiooni tõrjumiseks kehtestatud paragrahvi Palestiina toetajate vastu

Pühapäeval toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus Palestiina toetuseks, kus nõuti Iisraeli sõjategevuse lõpetamist Gaza sektoris. Politsei viis meeleavalduselt ära viis inimest, kelle suhtes alustati väärteomenetlust karistusseadustiku § 1511 alusel, mis käsitleb rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Politsei sekkumise põhjuseks oli loosung “From the river to the sea, Palestine will be free” (“Jõest mereni, Palestiina saab vabaks”), mida politsei tõlgendab inimsusevastase kuriteo sümboli avaliku eksponeerimisena.

Nimetatud paragrahv võeti Riigikogus vastu 2022. aasta aprillis, põhjendades seda vajadusega takistada Venemaa agressiooni. “Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral,” teatas eelnõu seletuskiri. Toona avaldasid seadusemuudatuse kriitikud muret, et selliselt sõnastatud seadus annab politseile suure tõlgendusvabaduse ka Ukraina sõjaga mitte seotud olukordades. Eelnõu vastu hääletasid Riigikogu liikmed Martin Helme, Ruuben Kaalep ja Kalle Grünthal.

Just selle paragrahvi alusel otsustas politsei pühapäevaselt meeleavalduselt eemale toimetada viis inimest. “Kõik juhtumid olid seotud loosungi või sõnastusega “From the river to the sea, Palestine will be free“,” lausus Põhja prefektuuri operatiivjuht Madis Allak. “See sõnum on tõlgendatav inimsusevastase kuriteo sümboli avaliku eksponeerimisega, kuna sellega nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist.” Allak väitis, et selle loosungi kasutamine “õigustab ka inimsusevastaste tegude toimepanekut”.

Loosung “Jõest mereni” seostub Palestiina rahvusluse ja iseseisvuspüüdlustega enne 1948. aastat kehtinud Suurbritannia Palestiina mandaadi piirides. Kriitikute hinnangul tähendab see aga üleskutset Iisraeli hävitamiseks, viidates geograafiliselt Jordani jõe ja Vahemere vahelisele alale, kus asuvad tänapäeval nii Iisraeli riik, Gaza sektor kui Palestiina omavalitsusele alluv Jordani läänekallas.

“Politsei hinnangul on see üleskutse Iisraeli riigi hävitamiseks,” kirjutab Eesti Päevalehes ajakirjanik Krister Paris. “Mitte kõik maailmas ei arva nii. Aga meie korrakaitsjad usuvad, et neil on õigus piirata viie meeleavaldaja vabadust ning nad kaasa võtta.” Parise sõnul ei õigusta kaheldava tõlgendusega read vabaduse võtmist kui ülimat põhiõiguste riivet. “Isegi siis, kui meeleavaldajad soovisid mõne riigi kadu – mis selles soovis halba on? Mina soovin ka, et näiteks Venemaad praegusel kujul meie külje all ei eksisteeriks,” leiab ajakirjanik.

Riigikogu liige Varro Vooglaid kirjutab Facebookis, et politsei tegevus piirab sõnavabadust ja rikub vaba ühiskonna printsiipe. “Sõltumata sellest, millised on kellegi poliitilised vaated, peaksime ühiselt seisma selle eest, et kodanikud saaksid rahumeelselt meelt avaldada, ilma et peaks kartma jõustruktuuride turja kargamist. Ehk küsimus on palju enamas kui Iisraeli–Palestiina konfliktis – küsimus on põhimõttes, vaba ühiskonna aluste seisukohast väga olulises põhimõttes ning selles, millises ühiskonnas tahame Eestis elada,” leiab riigikogulane. Ka tema sõnul ei sisalda loosung üleskutset vägivallale ega ühegi rahva hävitamisele. “Territoriaalsed vaidlused on ilmselgelt täiesti legitiimse poliitilise diskussiooni ja vaidluse objektiks, samuti rahvaste õigus enesemääramisele,” kirjutab Vooglaid.