Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvas Komi Vabariigis rulluvad lahti sündmused, mis viitavad süstemaatilisele ja teadlikule komi rahva ning nende autonoomia hävitamisele. Pärast soome-ugri kultuurikeskuse likvideerimist ja komikeelset kirjandust müüvate raamatupoodide sulgemist on tugeva surve alla sattunud ka kohalik emakeelne meedia.

Alates 2001. aastast komi keeles saateid edastanud vabariiklik telekanal Jurgan lõpetas 2026. aasta 1. jaanuaril Ust-Võmi rajoonis oma tegevuse. Kohaliku ajalehe Tribuna allikate kohaselt toodi programmi sulgemise põhjenduseks satelliitide edastustariifide järsk tõus Trikolori võrgus, mis muutis emakeelse teleprogrammi edastamise “ebatasuvaks”. Varasemalt on kanal seisnud silmitsi sarnaste piirangutega ka 2022. ja 2012. aastal, mis näitab pikaajalist mustrit, mille ohvriks langevad eelkõige kaugemate asulate ja maapiirkondade elanikud.

Kultuurilise ja keelelise marginaliseerimisega kaasneb sügav demograafiline kriis, mida iseloomustavad massiline rahvastiku kahanemine ja rändesurve. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Komimaa elanikkond vähenenud lausa 20 protsenti, langedes 2010. aasta 901 000 elanikult 2025. aastaks vaid 714 000 peale. Samal ajal kasvab sisserändajate hulk, mis ületas hiljuti 4000 inimese piiri, kusjuures enamik neist on pärit Usbekistanist, Aserbaidžaanist, Tadžikistanist ja Kõrgõzstanist.

Olukorra muudab veelgi pingelisemaks asjaolu, et niigi vaevlevast regionaalsest eelarvest kulutatakse ligi kaks miljonit rubla illegaalsete migrantide väljasaatmiseks mõeldud lennupiletitele. Nende arengute taustal langeb põlisrahvastiku osakaal piirkonnas stabiilselt, seades ohtu komi rahva ja kultuuri püsima jäämise oma ajaloolisel kodumaal.

Olukorda halvendab veelgi vabariigi raske majanduslik seis, mida kohalikud võimud üritavad lahendada drastiliste eelarvekärbetega, nimetades neid eelarvesäästu programmideks. 2025. aasta suvel valitsuse poolt vastu võetud riigirahanduse tervendamise ja kulude optimeerimise programm aastateks 2025–2027 tõi juba 2026. aasta alguseks kaasa ulatuslikud kärped tervishoiu rahastamises. See samm ähvardab esile kutsuda humanitaarkatastroofi, jättes kaugete külade elanikud korraga ilma nii emakeelsest infoväljast kui ka elementaarsest arstiabist.

Kuigi ekspertide hinnangul leevendaks sõjategevuse lõpetamine oluliselt survet piirkondlikele eelarvetele, ei kuulu selliste otsuste langetamine regionaalsete võimude pädevusse. Kujunenud olukord ilmestab selgelt, kuidas ametlikult propageeritud “rahvaste sõpruse paleest” on Komimaal saamas kokkuvarisev ja institutsionaalselt murendatud “rahvaste vangla”.