Koodipäeval anti ohvriloomadele uus elu

Südatalvel on hea end taas näha kaugel minevikus, külastades muinaseestlaste maailma ja nende ainulaadseid tavasid. Üks nende mõnusalt intrigeerivatest pidustustest oli koodipäev, mis toimus 27. detsembril. See oli päev, mil muistsed eestlased suhtlesid looduse ringkäiguga, viies kondid tagasi Maaemale ja kogedes looduse vahetut mõju oma igapäevaelule.

Koodipäeva tunti ka koodsipäeva või kondimatupäeva nime all. See oli päev, mil Maaema sai kingituseks kondid, mis olid tekkinud talsipühade ajal. Kondid, mis seni laiali olid, koguti kokku, sest kooljad liikusid nende ümber, eirates head ja halba.

Talsipühade viimase nädala jooksul tekkinud loomade kondid koguti hoolikalt kokku, et anda need tagasi Maaemale. Šamanistlik uskumus kandis endas vankumatut teadmist uuestisünnist – kondid, mis kunagi kuulusid elusolenditele, võisid saada uue võimaluse siia ilma naasta.

Rituaal algas ohvrikivi ees oleva kaanega kaetud auguga põlluservas. Kondid asetati hoolikalt selle sisse, kõrvale pandi pisut peoõlut ja süüdati hingeküünal. See kõik oli osa andmise rituaalist, mille eesmärk oli tagada põllumaa ja karja viljakus. Auku lisati ka puruks pekstud teradest tehtud putru, millele valati mõdu, õlut või uuemal ajal ka viina.

Kogu protsessis oli oluline samm ka kondide ettevalmistamine. Enne auku panemist purustati kõik kätte saadud kondid, keedeti korralikult läbi ja lisati otra, kaera ning rukist. Sellest valmistati puder, mida õhtul söödi. Majavaimule pandi süüdatud hingeküünal põlema, leivale akna all.

Sool ja pisut rasva visati tulle, millele järgnes suitsutamine kadakaga. Suitsev kadakas liikus üle tuba ja rehealuse, peletades koolja hinged eemale. Kõik, mis põles ja ei olnud söödav ega seotud talsipühadega, visati lõkkesse Tuleemmele.

Koodipäeva rituaalide lõpetuseks võeti hobustelt peast kaerakotid, mida nad olid kandnud alates eilsest tabanipäevast. Sel päeval, mil kondid leidsid tee tagasi Maaemani ja suitsutasid koolja hinged minema, tundis muinaseestlaste kogukond end ühendatuna loodusega, valmis uueks aastaks ja uuteks eludeks.