Pühapäeval, 19. novembril tõmbas Ida-Virumaal asuv Iisaku alevik endale ajaloo- ja kultuurihuviliste tähelepanu, korraldades kihelkonnamuuseumis konverentsi, mis oli pühendatud Virumaa metsavendlusele. Sündmusel esinesid mitmed kogenud ajaloouurijad, peaesinejaks oli aga 98-aastane endine metsavend Ruuben Lambur.

Konverentsi eestvedajateks olid Iisaku Kihelkonna Muuseum ja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, kelle ühiselt koostatud päevakava oli mitmekesine ja huvitav. Sündmus sai alguse avasõnadega ning seejärel astusid lavale erinevad ajaloouurijad, kes käsitlesid mitmeid olulisi teemasid seoses Virumaa metsavendlusega.

Ranno Sõnum keskendus oma ettekandes 1941. aasta septembris toimunud Lebavere lahingule, mis peeti omakaitselaste ja läbi metsade taganeva Punaarmee üksuse vahel. Sõnum peatus pikemalt ka lahingu järelkajadel, tuues esile sündmuste mõju pikemas perspektiivis.

Tiit Noormets jagas põhjalikku ülevaadet Paasvere metsavendadest, tuues eraldi välja metsavendadega liitunud saksa sõjavangi Franz Schöfmanni loo, millest inspireerituna on eesti keeles ilmunud raamat “Hundina Virumaa metsades”. Konverentsi vaheaegadel said osalejad nautida kohvipause ja tutvuda näitusega.

Sõjaarheoloog Arnold Unt käsitles oma ettekandes “Kapten Sazonovi äpardus” konkreetset lugu seoses metsavendade ja NKVDlaste vahelise kokkupõrkega, mille jälgi ta Virumaa metsadest palju välja kaevanud on. Kaitseliitlane ja sõjaajaloolane Aart Nõmm andis pikema ülevaate Virumaa metsavendlusest.

Konverentsi peaesinejaks oli äsja 98-aastaseks saanud Ruuben Lambur, endine leegionär ja metsavend, kes jagas osalejatega oma isiklikke kogemusi ja perspektiive. Sündmus oli suunatud mitte ainult ajaloohuvilistele, vaid ka nooremale põlvkonnale, et tuua esile oluline peatükk Eesti ajaloost.

Virumaa suured metsad tegid selle maakonna üheks olulisemaks metsavendluse baasiks Eestis. Virumaa metsavendade legendaarsed võitlused toimusid nii 1941. aasta Suvesõja päevil kui ka Teise maailmasõja järgsetel aastatel.