Eesti metsade tulevik on sattunud uue arutelu keskmesse, kuna kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusringile metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusettepanekud. Eelnõu esitati kui loodussõbraliku poliitika musternäidet, kuid Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass väljendavad sügavat muret nende kavade tegeliku mõju üle Eesti maastikule ja loodusele.
Ministeeriumi plaan näeb ette kaitstavate metsade ja üldse maismaa kaitsealade osakaalu suurendamist seniselt 28 protsendilt 30 protsendile. Kuigi see samm võib esmapilgul tunduda positiivse arenguna, märgib Toomas Kiho Postimehes, et tegu pole Eesti rohelise mõtteviisi väljendusega, vaid Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast tuleneva miinimumnõude täitmisega. Seega ei pruugi see olla tõeline loodussõbralikkus, vaid pigem formaalne kohustuse täitmine.
Olulisem ja Kiho hinnangul murettekitavam on aga eelnõu teine osa, mis lubab Eestimaale rajada puupõlde – seni Eestis tundmatut ja kaheldava väärtusega maastikuvormi. Need istutatud puistud, mis koosnevad üheliigilistest ja ühevanustest puudest sirgetes ridades, pole ökoloogiliselt elujõulised ega looduslikud kooslused. “Esteetilise koleduse kõrval on muidugi palju tähtsam ja hoopis koledam lugu nende alade loodusväärtusega,” hoiatab Kiho, lisades, et sellised alad on liigivaesed ja kahjustavad Eesti looduslikku mitmekesisust.
Eliisa Passi sõnul on muudatusettepanekute paketis lausa pretsedenditu ettepanek muuta Valgamaa suurune ala Eesti metsamaast istandikeks ehk puupõldudeks, kusjuures on lubatud ka võõrliikide kasutamine. Pass rõhutab ERR-i arvamusportaalis, et istandikud tähendaksid sisuliselt lühiealiste monokultuuride rajamist, millel on tõsised tagajärjed Eesti loodusele. “Enamikule metsaliikidele tähendavad istandikud nullelupaikasid, kus tingimused on nii äärmuslikud, et organismid ei suuda seal ellu jääda,” selgitab ta. Lisaks võivad võõrliigid, nagu näiteks invasiivne punane tamm (Quercus rubra), ohustada kohalikke ökosüsteeme ja viia elurikkuse drastilise vähenemiseni.
Pass toob esile ka uuringud, mis näitavad, et istandikud on oluliselt liigivaesemad kui looduslikud puistud, eriti linnustiku osas. Lühikese raieringiga puupõldudel puuduvad lindudele sobivad pesitsuspaigad ja toiduobjektid, mis tähendab, et nende alade linnustik on sisuliselt taastumatu. “Eestis kaob hinnanguliselt 60 000 linnupaari aastas ning kõige linnurikkamad kooslused, kõrge produktsiooniga viljakad metsad, on olnud aastaid suure raiesurve all,” hoiatab Pass.
Seega ei toeta eelnõu looduse ja elurikkuse kaitset, vaid viib Eesti metsade järjest intensiivsema majandamiseni, mis on vastuolus seniste ootustega vähendada raiesurvet. Nende muudatuste elluviimine tähendaks, et ligi üheksa protsenti Eesti metsamaast muudetakse puupõldudeks, suurendades sellega veelgi Eesti metsade majandamise intensiivsust.
Kliimaministeeriumi plaan toob kaasa mitte ainult ökoloogilisi, vaid ka esteetilisi ja majanduslikke probleeme, mille mõju võib olla pöördumatu. Kiho ja Pass kutsuvad üles kaaluma hoolikalt nende seadusemuudatuste tegelikku mõju ja hoidma Eesti looduse väärtusi, et vältida meie metsaökosüsteemide ja maastiku pöördumatut vaesumist.
