Delfi lisalehes LP ilmunud intervjuus rääkis kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo mitmetest riigi julgeolekut puudutavatest teemadest – alates sõjalistest kultuurikontrastidest liitlasvägedega kuni Eesti kaitsevõime tugevdamise ja Ukraina vastupanuni.
Intervjuus kommenteeris Merilo muuseas ka USA sõjaministri Pete Hegsethi hiljutist väljaütlemist habemete keelustamise kohta Ameerika Ühendriikide relvajõududes. „Habemete kohta ütles ta väga selgelt: me ei ole Põhjala paganad ja meie kultuuriruumi habe ei sobi. Meie, [eestlased], oleme uhked Põhjala paganate järeltulijad, seega meil on habe okei,“ ütles Merilo.
Merilo nentis samas, et Eesti ühiskonnas on vähenenud naiivsus ja hirm: „Aga aus vastus on see, et naiivsust on Eestis kõvasti vähemaks jäänud, mis tähendab ka seda, et hirmu on vähemaks jäänud. Vahepeal tundus mulle, et naiivsus ja hirm käivad käsikäes.“ Ta rõhutas, et alates taasiseseisvumisest on märkimisväärne hulk inimesi läbinud ajateenistuse ning et Kaitseliit on andnud ühiskonnale sõjalist väljaõpet, ent arvestada tuleb ka rahuaja mõjudega, kus paljudel inimestel puuduvad tavapärased sõjalised oskused.
Kaitsevalmiduse teemal rõhutas Merilo ettevalmistuse ja teadlikkuse tähtsust: „Me elame maailmas, kus inimeste turvalisus hakkab palju rohkem sõltuma sellest teadlikkusest, millised ohud potentsiaalselt varitsevad ja ka inimese enda ettevalmistusest, kuidas nende ohtude kontekstis toime tulla.“ Ta lisas, et praegusel ajal ei ole oodata pika rahuperioodi jätkumist, kuid see ei tähenda, et „me nüüd kohe sõtta läheme“.
Merilo rääkis ka kaitserajatiste rajamisest ja nende vajalikkusest: „Me ei saa rahu ajal minna ja võtta inimeste käest ära maad seal, kus meil on vaja kaitserajatisi teha ja kus me plaanime edukat sõda pidada. Need jupid, mis me hetkel teinud oleme, on väga paljuski testimisalad, et aru saada, milline see kraav peab olema, kaua selle kaevamine aega võtab.“ Ta rõhutas, et sõjaaegseks ümberlülitumisel muutub mitmete kaitsetegevuste planeerimine lihtsamaks ja konkreetsemaks, kuid samas tuleb nüüd võimekuste arendamisele ja innovatsioonile intensiivselt keskenduda.
Merilo väljendas muret ka ühiskondliku kaasatuse pärast reservi- ja perepoliitika kontekstis: „Kui inimesed näiteks otsustavad pere pärast reservi minna, siis läheme sõbralikult ajutiselt lahku, lootes, et äkki nad tulevad tagasi. Jah, ma saan inimestest väga hästi aru, aga kahjuks pean ütlema, et ma ei saa lubada ilusat, kergemat, rahulikumat tulevikku.“
Ühtlasi kommenteeris kindralleitnant Ukraina vastupanu rolli: „Vaatamata igasugustele tõenäosusteooria valemitele, mille järgi peaks Ukraina olema juba ammu kokku kukkunud, seda pole juhtunud… Seega hetkel suudab Ukraina Venemaa rünnakud tagasi hoida.“ Ta hoiatas, et liiga suur rõhuasetus üksnes rahu saavutamisele iga hinna eest võib anda vaenlasele võimaluse taastada jõudu ja rünnata uuesti: „Meie kõige suurem viga on see, kui keskendume liiga palju rahule ükskõik mis hinnaga, saamata aru, et tegelikult võime luua hoopis tingimused, kus Venemaa taastoodab oma sõjalist jõudu.“
Kuigi kindralleitnant kinnitas, et Eesti elab praegu rahuajal, rõhutas ta mitmel korral vajadust jätkuva valmiduse, teadlikkuse ja kaitsevõime arendamise järele, et muuta igasugune agressioon riigi jaoks teostamatuks. Merilo rõhutas ka, et Venemaa hiljutiste provokatsioonide eesmärk on hirmutada ja tekitada segadust: „Kõigi nende… intsidentide ja provokatsioonide ainus eesmärk ongi meid hirmutada, külvata segadust, sundida meie inimesi mõjutama meie poliitikuid, et me ei toetaks Ukrainat.“
