2026. aasta kevad on kujunemas Moskvale lahinguväljal tõeliseks strateegiliseks katastroofiks. Vaatamata tohututele inimkaotustele on püsivad läbimurded jäänud kättesaamatuks. Kogu sõjategevuse dünaamikat dikteerib üha enam halastamatu droonioht, mis on sundinud Ukrainat oma kaitset peenhäälestama. Jäikade kaitseliinide hoidmise asemel kasutavad Ukraina väed nutikat ja paindlikku kurnamistaktikat, taandudes aeglaselt ning meelitades vaenlase ründelained ettevalmistatud tapatsoonidesse.
Põhjarindel ja Valgevene piiril valitseb endiselt ootusärev vaikus. Kuigi jätkuvalt spekuleeritakse Minski otsese sõttasekkumise üle, oleks see tõenäoliselt vaid piiratud ulatusega sissetungikatse, mis kordaks 2022. aasta vigasid ja lõppeks kogenematutele Valgevene üksustele katastroofiliselt. Pigem on tegemist Moskva psühholoogilise operatsiooniga, mille eesmärk on hirmutada Euroopat ja siduda Ukraina reserve. Sarnane pinge valitseb ka Sumõ ja Harkivi suundadel. Need linnad elavad rindejoone reaalsuses, olles pideva drooniohu all, kuid tugev Ukraina kaitse, sealhulgas 18. korpuse tegevus Sumõ oblastis, on suutnud hoida vaenlase eemal.
Ida pool on pilt märksa verisem ja intensiivsem. Kupjanski all valitseb Oskili jõel patiseis, kus mõlemad pooled püüavad metsaga kaetud jõesaartel teineteise logistikat läbi lõigata. Samal ajal puhastavad Ukraina üksused Kupjanski keskust sinna imbunud vaenlastest. Lõmani suunal on aga märgata Ukraina 3. korpuse potentsiaalseid ettevalmistusi vasturünnakuks Venemaa 20. armee sillapea vastu Žerebetsi jõel. Veidi lõuna pool, Slovjanski suunal, tungivad Vene väed edasi teosammul. Ukraina 81. aeromobiilne, 54. mehhaniseeritud ja 10. mägiründebrigaad hoiavad Siverski ja Slovjanski vahelisi metsamassiive kindlalt enda käes, muutes Siverskõi Donetsi – Donbassi kanali vaenlasele ületamatuks looduslikuks vallikraaviks.
Kogu idarinde raskuskeskpunkt ja sõja kõige tulisem katel on aga Kostjantõnivka. Moskva on siin loobunud keerulistest manöövritest ja läinud üle puhtale frontaalrünnakule, saates linna suunas lakkamatuid jalaväelaineid. Ukraina kaitsjad teevad droonide toel ründajate ridades laastamistööd, kuid vaenlase õhuväe liugpommid muudavad linna paratamatult rusuhunnikuks. Samal ajal on Venemaa edasitung Pokrovski ja Mõrnohradi suunalt peaaegu täielikult takerdunud. Vaatamata varasematele vallutustele on edenemine Dobropillja suunal piirdunud vaid paari kvartaliga Rodõnskes. Moskva väejuhatus tundub kangekaelselt kinni hoidvat vanast operatsiooniplaanist, lastes oma vägedel mõttetult verest tühjaks joosta.
Lõunarindel on initsiatiiv aga vaikselt ukrainlaste kätte libisemas. Zaporižžja steppides puhastas 17. korpus hiljuti Stepnohirski ja liigub Kamjanske servale, surudes vaenlast Zaporižžjast üha kaugemale. Venemaa katsed rünnata Huljaipole suunal on avatud maastiku ja drooniohu tõttu suuresti ebaõnnestunud. Selles sektoris väärib erilist esiletõstmist Ukraina 118. mehhaniseeritud brigaad, mis on Mala Tokmatška asulat kaitsnud murdumatult juba kolm aastat. Hersoni rindel ei ole territoriaalseid muutusi toimunud, kuid Ukraina üha laienev kontroll Vene logistika üle ning uute raskete transpordidroonide arendamine vihjavad tulevastele operatsioonidele näiteks Krimmi suunal.
Seda kurnavat maasõda toetab ja suunab nähtamatu, kuid ülioluline tehnoloogiline võitlus. Samal ajal kui Venemaa jätkab oma terroripommitamist Kiievi ja Dnipro tsiviilobjektide vastu, viib Ukraina läbi süstemaatilist ja laastavat süvalöökide kampaaniat. Uute taktikaliste ballistiliste rakettide ja droonidega tabatakse regulaarselt sihtmärke 200–400 kilomeetri sügavusel Venemaal. Novorossiiski, Rostovi ja Voroneži ümbruse sõjatööstus ning logistikasõlmed on jäänud haavatavaks.
Okupeeritud aladel on maanteed ja raudteed muutunud droonide jahimaaks, mis tähendab, et suur osa Venemaa lahingujõust hävitatakse ammu enne eesliinile jõudmist. Moodsas sõjas, kus otsustavaks saab ülekaal sidevõrkudes ja elektroonilises sõjapidamises, hoiab Ukraina initsiatiivi. Ukrainlased suudavad oma droonide tegevusraadiust laiendada kiiremini kui Venemaa, laiendades oma tapatsoone ja muutes isegi tagalas viibimise agressorile talumatult ohtlikuks.
