Statistikaameti koduleheküljel avaldatud andmetest selgub, et viimase kuue aasta jooksul on Eesti rahvaarv kasvanud peamiselt teiste rahvuste sisserände tulemusena. Eestlasi elab kodumaal üle 20 000 rohkem kui 2018. aastal ning venelaste arv on langenud üle 22 000 võrra. Suurimaks muutuseks on aga üle poolesaja tuhande teistest rahvustest sisserändaja, kes on eestlaste osakaalu tasapisi ja püsivalt langetanud.

Kui 2018. aasta andmetel oli Eesti elanikest eestlasi 68,6%, siis käesolevaks aastaks on põlisrahva osakaal langenud 67,7% peale. Seda isegi olukorras, kus kodumaal elavate eestlaste koguarv on viimastel aastatel – eelkõige ilmselt väliseestlaste tagasirände tulemusel – olnud tõusutrendis ja venelaste arv languses. Eriti palju venelasi on Eestist lahkunud kahel viimasel aastal, kui Ukraina sõda on taas üles tõstnud rahvustevahelised pinged.

Sõda on kiirendanud ka ukrainlaste sisserännet Eestisse, neid elab Eestis üle 32 000 rohkem kui 2018. aastal ja osakaal kogurahvastikus on ületanud 4%. Kõige rohkem, ligi 53 000, on aga Eestisse juurde tulnud lahtrisse “muud rahvused” kuuluvaid inimesi, keda on Eestis nüüd kokku 122 413 ja moodustavad nad peaaegu 9% Eesti rahvaarvust.