Septembris tehtud Riigikohtu otsus, millega mõisteti hukka keskkonnaameti senine praktika väljastada raielubasid rohevõrgustiku tuumaladel automaatsete otsustena, pole seni mõjutanud ametnike käitumist. Õhtulehe tehtud uurimus näitab, et enam kui pooled, täpsemalt 60 protsenti, raielubade otsused langetab veel nüüdki robot.

Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 18. detsembrini registreeriti kokku 873 metsateadet, kus sooviti teostada lageraiet rohevõrgustiku tuumaladel. Neist lubadest 524 ehk 60 protsenti väljastas keskkonnaamet lihtsustatud menetluses automaatse otsuse korras, mis tähendab, et loa andis robot, mitte ametnik. Kõige kiirema otsuse langetamiseks kulus vaid 15 sekundit, ning 103 juhul piisas alla minuti pikkusest ajast.

Kuigi rohevõrgustiku alade kaardikiht, mis hõlmab kõiki linnu ja valdu, ei ole veel kättesaadav, kasutasid ajakirjanikud keskkonnaagentuuri koostatud kaardikihti, kus on näha 40 kohaliku omavalituse rohevõrgustiku alasid. Uurimuse käigus selgus, et rohelise tule sai 60 protsenti metsateatistest automaatse otsusega, hoolimata riigikohtu septembrikuises otsusest, mis nõudis rohealasid puudutavate metsateatiste hoolikamat hindamist ametniku poolt.

Kuigi metsaseadus näeb juba ette, et raieluba hakkab kehtima kümme päeva pärast selle registreerimist ja avalikustamist, jõustub see reegel alles 1. juulil 2024. Seega läheb veel aega sellega, et avalikkus saaks raieloast juba enne selle kehtima hakkamist teada.

Riigikohtu otsus septembris nõudis, et Keskkonnaamet ei menetleks rohealasid puudutavaid metsateatisi automaatselt, vaid neid peab hindama ametnik. Lisaks peab amet teavitama avalikkust metsateatise esitamisest ning andma huvilistele aega vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seni pole aga riigikohtu otsusel olnud märgatavat mõju raielubade väljastamisele.