Lähenevate kohalike valimiste taustal ilmneb, et Keskerakond ei ole suutnud vaatamata mitmesugustele katsetele oma kuvandit ega olemust eestimeelsemaks vormida. Keskerakond on teinud avalikult koostööd Moskva kirikuga, mida võib pidada Vene riigivõimu ideoloogiliseks tööriistaks. Erakonna liikmed levitavad venekeelses sotsiaalmeedias süstemaatiliselt sõnumeid, mis kritiseerivad Eesti julgeolekupoliitikat ja rahvusriiklikke hoiakuid. Samuti on Keskerakonnas sisemiselt levinud autoritaarne retoorika, kus endisi liikmeid nimetatakse avalikult reeturiteks.
3. juunil 2025 avaldati Keskerakonna ametlikul Facebooki lehel teadaanne, et erakonna kristlaste kogu kohtus Tallinnas Moskvale alluva kiriku – Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku – piiskop Danieliga. Kohtumist esitles erakonna esimees Mihhail Kõlvart positiivse sündmusena, viidates jutuajamisele kiriku „tuhandeaastasest ajaloost“ ja selle tegevust mõjutanud poliitilistest arengutest. Tegemist oli demonstratiivse koostööaktiga struktuuriga, mille ideoloogiline ja ajalooline juur ulatub tagasi Venemaa keisririigi, hilisema Nõukogude Liidu ja praeguse Putini režiimi mõjuvõrgustikku.
Moskva patriarhaadile alluv Eesti Kristlik Õigeusu Kirik on Venemaa geopoliitiline tööriist, mille kaudu Kreml püüab laiendada oma mõju Eestisse, maskeerudes vaimuliku organisatsioonina. Ahto Kaasik, looduslike pühapaikade hoidja ja Hiite Maja juhatuse liige, on hoiatanud: „Ei saa lubada Eestis tegutseda Vene tankide ja KGB najal loodud ning kuritegelikule terroririigile alluval (usu)organisatsioonil.“ Kaasiku sõnul tuleb igasugune koostöö niisuguse institutsiooniga katkestada, kuni selle esindajad ei ole selgelt hukka mõistnud Ukraina vastu toime pandud kuritegusid – röövimisi, vägistamisi, tapmisi – ega astunud samme ajaloolise ülekohtu heastamiseks Eesti rahva suhtes.
Seda, kui sügavalt on Moskva patriarhaadi juured seotud võõrvõimu teenimisega, on põhjalikult käsitlenud ka ajakirjanik Toomas Kümmel. Tema uurimused näitavad, et patriarhaadi tänapäevane vorm loodi Stalini käsul 1943. aastal KGB otsese järelevalve all. Eestis hakati selle filiaale laiendama pärast 1940. aasta okupatsiooni eesmärgiga hävitada iseseisev Eesti apostlik-õigeusu kirik.
Keskerakonna flirt Kremli usuinstrumendiga peegeldab laiemat suundumust, kus erakond esineb süstemaatiliselt vene vähemuse „esindajana“, kuid teeb seda viisil, mis seab kahtluse alla nende lojaalsuse Eesti rahvusriiklusele. Hiljuti paljastas Postimees, et Keskerakonna liikmetest venekeelsed blogijad levitavad venekeelses sotsiaalmeedias sõnumeid, mis on otseselt rahvusriiki õõnestavad. Näiteks parteiliige Sergei Ptšjolkin kirjutas Telegramis: „Meid mitte ainult ei ignoreerita – meid alandatakse… Meid ootab protestihääletus.“ Selline retoorika ei räägi mitte lõimumise vajadusest, vaid ähvardab enamusrahvust ja Eesti riiki.
Ptšjolkin on varasemalt nimetanud Eesti metsavendi – meie vabadusvõitlejaid – bandiitideks ja õigustanud Nõukogude küüditamisi. Sama jada jätkavad Keskerakonna muud tuntud liikmed. Blogija Anton Petrov süüdistab Tallinna linnavalitsust sõjahüsteeria õhutamises, kuna räägitakse pommivarjenditest ja kaitsevalmidusest. Endine munitsipaalpolitseinik Pavel Boitsov õnnitles oma Facebookis inimesi 9. mail “fašismi üle saavutatud võidu puhul”. Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov mõistis hukka Narva muuseumi plakati, mis kujutas Putinit ja Hitlerit.
Kõike seda saadab Keskerakonna sisemine autoritarism. Erakonnast lahkunud liikmeid nimetatakse avalikult reeturiteks ja Mihhail Kõlvart lubas neist koguni „toimiku“ koostada. Selline retoorika kuulub pigem idanaabri poliitkultuuri kui Eesti demokraatlikku ruumi. Nii viitab seegi, et Keskerakond kaitseb süstemaatiliselt Moskva mõjuvõimu Eestis – olgu see läbi kiriku, retoorika või ideoloogilise survestamise.
