Helilooja Jüri Reinvere esitab Postimehes ilmunud arvamusloos kriitika Saksamaa praeguse olukorra kohta, võrreldes seda Nõukogude Liidu aegadega. Reinvere sõnul on Saksamaa teel tagasi Nõukogude Liidu sarnase ühiskonna poole, kus riik propageerib ideaalset elu, kuid tegelikkuses ei toimi miski korralikult.
Reinvere mure Saksamaa praeguse olukorra üle peegeldab laiemat rahulolematust riigi toimimise ja valitsuse suutlikkusega. Ta rõhutab, et ideoloogia levik toob kaasa pragmaatiliste lahenduste puudumise, mistõttu ühiskond kaotab järk-järgult oma efektiivsuse. Tema sõnul on Saksamaal tekkinud olukord, kus miski tegelikult ei funktsioneeri, kuid riik jätkab laulmist ideaalsest elust.
Reinvere väidab, et Saksamaa on liikumas tagasi süsteemi, kus ühiskonna väline kuvand ja tegelikkus on lahknenud. Ta kirjeldab oma igapäevaseid kogemusi, mis näitavad Saksamaa infrastruktuuri ja teenuste pidevat allakäiku. Näiteks tõstab ta esile, kuidas rongid sageli hilinevad või ei saabu üldse. Deutsche Bahni teenused on muutunud äärmiselt ebausaldusväärseks ning sageli jäävad reisijad ilma söögita, sest restoranvagunid on suletud või toidust tühjad. “Olen ise olnud rongis, kus konduktor teatas: “Mul pole aimugi, kuhu me praegu sõidame,”” kirjutab Reinvere.
Apteekides on ravimid tihti otsas ja toidupoodides müüakse ebakvaliteetset kaupa. Saksamaa linnades, eriti Frankfurdi pearaudteejaama ümbruses, on olukord samuti murettekitav. Tänavad on täis paadialuseid, prostituute ja narkodiilereid, kelle tegevus jätkub politsei silme all. Reinvere väidab, et politsei on tihti võimetu ja ressursipuuduses, mistõttu ei suuda nad linnades korda hoida.
Meediakajastus Saksamaal ei pääse samuti Reinvere kriitikast. Tema sõnul on meedia polariseerunud ja esitab maailma oma kitsast vaatevinklist. Parempoolne meedia hoiab kinni külma sõja aegsetest hoiakutest, samas kui vasakpoolne meedia keskendub ülepaisutatud konfliktidele, nagu Iisraeli ja Palestiina vahel. “Suur osa meediast kirjeldab maailma oma kitsast perspektiivist,” tõdeb Reinvere.
Reinvere mure peegeldab laiemat rahulolematust Saksamaa toimimise ja valitsuse suutlikkusega. Kuigi olukord ei ole veel nii kriitiline kui Nõukogude Liidu ajal, on selge, et probleemid süvenevad. Ta rõhutab, et ideoloogia levik toob kaasa pragmaatiliste lahenduste puudumise, mistõttu ühiskond kaotab järk-järgult oma efektiivsuse.
