Eesti keeles on ilmunud slovaki mõtleja ja publitsisti Juraj Mesíku teos „Vene impeeriumi vältimatu lõpp“. Raamat seab küsimärgi alla nii Moskva kui ka lääne suurriikide senised käitumismustrid ning paljastab, kuidas viimase saja aasta jooksul on Venemaa püsimist ja agressiooni tegelikult toetanud just lääneriigid ise.
Juraj Mesík (1962) on arsti haridusega keskkonna- ja arenguabi ekspert, kes on olnud Slovakkia rohelise liikumise eestvedajaks. Tema taust ulatub ka diplomaatia ja arendusprojektideni Aafrikas, Aasias ja Ida-Euroopas. Nüüd astub ta lugeja ette teosega, milles analüüsib Venemaa lagunemise paratamatust ning toob esile lääne korduvad eksimused, mis on Moskvale võimaldanud oma impeeriumi säilitada.
Mesík väidab, et 20. sajandil päästsid lääneriigid Venemaa kokkuvarisemisest koguni kolmel korral.
- Esmalt pärast Esimest maailmasõda, kui bolševike võimuletulekule ei vastatud piisavalt otsustavalt ning lääne ärimehed nägid Nõukogude Liidus pigem majanduslikke võimalusi.
- Teiseks Teise maailmasõja aastatel, kui USA ja Suurbritannia toetasid Moskvat võitluses Saksamaa vastu, mis tagas Nõukogude Liidu püsimise.
- Kolmandaks 1990. aastate alguses, kui lääs ei toetanud Venemaa lagunemist väiksemateks rahvusriikideks, vaid pigem aitas Moskval taas positsioone kindlustada.
Autor kirjeldab detailselt, kuidas lääne kapital ja tehnoloogia aitasid Nõukogude Liidu tööstust üles ehitada ning kuidas lääneriikide poliitiline ettevaatlikkus tähendas korduvalt loobumist Ida-Euroopa rahvaste püüetest oma teed käia.
Raamatus tuuakse välja kolm tugisammast, millele tänane Venemaa toetub: repressiivaparaat, mütologiseeritud suurriiklik identiteet ja sõltuvus fossiilkütuste ekspordist. Mesíku hinnangul on Ukraina sõda nende alustalade nõrkust paljastanud ning see protsess kiirendab paratamatut killustumist.
Autor osutab, et Venemaa lagunemine ei ole enam küsimus kas, vaid millal ja kuidas. Ta hoiatab, et kui lääs kordab neljandat korda sama mustrit ning püüab Moskva impeeriumit taas kunstlikult koos hoida, toob see kaasa uued tragöödiad ja sõjad.
Mesíku sõnum on, et Kesk-Euroopa rahvad – nende seas ka eestlased – mõistavad Venemaad sügavamalt kui lääneriigid, kellel puudub otsene kogemus okupatsiooniga. Seetõttu peaks just selle piirkonna rahvad võtma juhtrolli Venemaa lagunemisjärgse tuleviku kujundamisel.
Mesík ei eita, et Venemaa lagunemine võib tuua kaasa kaoseperioodi, kus võimu pärast võistlevad oligarhid, relvajõugud või regionaalsed liidrid. Kuid samal ajal näeb ta võimalust, et mõned piirkonnad leiavad tee demokraatlike naabrite juurde või iseseisvuvad.
Raamat juhib tähelepanu sellele, et lääs on korduvalt eksinud, vaadates Venemaad läbi vale prisma – kas majandusliku partneri või kontrollitava jõuna –, kuid tegelikkuses on see tähendanud Ida-Euroopa rahvaste jaoks pikka ja valusat vereohvrit „Vene impeeriumi vältimatu lõpp“ kutsub lugejat analüüsima nii Moskva imperialismi kui ka lääne suurriikide poliitikat ja mõistma, et mõlemad on vastutavad tänase Euroopa tragöödia eest.
