Sisserändekriisi taustal on Suurbritannias esile kerkinud uus ja rahvuslik visioon riigi tulevikust. Rahvusmeelse mõttekoja White Papers Policy Institute (WPPI) analüütik Joseph M. Bright avaldas laiaulatusliku platvormi “The British Remigration Policy Platform“, mis näeb ette massilist migrantide tagasirännet. Plaanitav 12-aastane programm vähendaks Suurbritannia elanikkonda enam kui 11 miljoni inimese võrra ning kasvataks põlisbrittide osakaalu ühiskonnas märkimisväärselt.

Brighti analüüsi kohaselt on Suurbritannia sotsiaalse ja kultuurilise kokkukukkumise äärel. Autor toob esile, et tänavatele on lastud tuhandeid ohtlikke välispäritolu kurjategijaid, mitmetes suurlinnades on inglased jäänud vähemusse ning teise ja kolmanda põlvkonna immigrandid püüavad koostöös vasakpoolsetega kustutada Briti kultuuripärandit.

Olukorra lahendamiseks pakub Bright välja 12 aasta pikkuse kava, mis jaguneb kaheks peamiseks suunaks: sundränne ja vabatahtlik tagasiränne.

Sundusliku tagasirände poliitika

Plaani esimene pool keskendub rangetele riiklikele meetmetele, mille eesmärk on eemaldada riigist ebaseaduslikud sisserändajad, kurjategijad ja immigratsioonisüsteemi kuritarvitajad. Sellesse faasi kuuluvad järgmised sammud:

• Kõigi ebaseaduslike immigrantide väljasaatmine. Ühendkuningriigis viibib hinnanguliselt vähemalt 1,35 miljonit ebaseaduslikku immigranti. Ettepaneku kohaselt laiendataks kinnipidamiskeskuste võrgustikku ja saadetaks riigist välja kuni 200 000 inimest aastas, mis viiks illegaalide arvu nullini vähem kui 7 aastaga.
• Topeltkodakondsusega kurjategijatelt kodakondsuse äravõtmine. Analüüs viitab ametlikule raportile, mille kohaselt on Ühendkuningriigis üle 1,6 miljoni mitte-briti päritolu inimese, keda on kuritegevuse eest karistatud. Kava näeb ette, et hinnanguliselt 650 000 kuni 800 000 topeltkodakondsusega või muu riigi kodakondsusele kvalifitseeruvat isikut tuleks Suurbritannia kodakondsusest ilma jätta ja nad riigist välja saata.
• Petturite kodakondsuse tühistamine. Dokument nõuab kõikide alates 1991. aastast antud kodakondsuste läbivaatamist. Sihtmärgiks on fiktiivsed abielud, asüülipettused ja õpilasviisade kuritarvitamine. Hinnanguliselt võidaks tühistada kuni 1,85 miljoni inimese (ja nende pereliikmete) kodakondsus.
• Viisaomanike arvu järsk vähendamine. Mitte-Lääne immigrantide sisserändele soovitakse kehtestada range piirmäär – maksimaalselt 50 000 inimest aastas. Lisaks keelataks enamike tööviisade pikendamine, mis tähendaks umbes 4 miljoni viisaomaniku lahkumist 12 aasta jooksul.
• Kõrgem maksukoormus võõrtööjõudu kasutavatele tööandjatele. Plaanitakse tõsta välistööjõu riiklikku kindlustusmaksu 20% peale (brittidel säiliks 13,8%), mis motiveeriks ettevõtteid palkama kohalikke noori.

Brighti arvutuste kohaselt viiksid need sunnimeetmed riigist välja umbes 7–7,7 miljonit mitte-Lääne päritolu migranti.

Vabatahtliku tagasirände poliitika

Pärast sunnimeetmete rakendamist jääks Suurbritanniasse umbes 6,8 miljonit mitte-Lääne päritolu inimest, kellest paljud on teise või kolmanda põlvkonna immigrandid. Neile pakuks riik lahkumiseks toetuspakette, tuginedes uuringutele, mille kohaselt lausa 66% vähemustesse kuuluvatest noortest (vanuses 16–34) kaalub niikuinii riigist lahkumist – peamisteks põhjusteks elukvaliteedi langus ja “halvad emotsioonid” (bad vibes).

• Tasustatud tagasiränne. Iga lahkuda sooviv isik saaks ühekordse makse 65 000 naela, mis on paljudes sihtriikides (nt Indias, Pakistanis või Aafrika riikides) väärt aastakümnete-pikkust keskmist palka.
• Võlgade kustutamine. Riik kustutaks lisastiimulina iga lahkuja isiklikke, hüpoteek- või õppelaenu võlgu kuni 35 000 naela ulatuses.
• Riik kataks kõik lennu- ja bürokraatiakulud ning asutaks spetsiaalse teabeteenistuse, mis aitab lahkujatel sihtriigis (sh esivanemate kodumaal) elamislube ja kinnisvara hankida.

Autor prognoosib, et vabatahtliku programmiga liituks 3,4 kuni 4,48 miljonit inimest.

Demograafiline ja majanduslik mõju

Kahe programmi ühise tulemusena väheneks Suurbritannia elanikkond analüüsi kohaselt umbes 11,23 miljoni inimese võrra. See muudaks riigi rahvastiku struktuuri drastiliselt:

• Põlisbrittide osakaal tõuseks praeguselt 76,8 protsendilt 86,55 protsendini.
• Lääne päritolu (k.a teised eurooplased ja põhjaameeriklased) elanikkonna koguosakaal kasvaks 93,8 protsendini.

Kuigi ainuüksi vabatahtliku lahkumise kompensatsioonid läheksid 12 aasta jooksul maksma hinnanguliselt 118,6 miljardit naela, väidab Bright, et see on majanduslikult hädavajalik. Ta osutab praegustele massiivsetele kuludele: 87 869 vangist ligi 28,2% on välismaalased, mis läheb riigile maksma 1,2 miljardit naela aastas. Lisaks kulutab riiklik tervishoiusüsteem (NHS) mitte-briti rahvastikule igal aastal üle 52 miljardi naela ning politsei- ja julgeolekukulud (ligikaudu 17 miljardit naela) on plahvatuslikult kasvanud just demograafiliste muutuste tõttu.

“Kujutage ette Suurbritanniat, kus on 11,23 miljonit elanikku vähem. Vähem juhte teedel, vähem inimesi konkureerimas elamispindadele, ühistranspordile ja tervishoiule,” võtab Bright oma visiooni kokku, rõhutades, et riigi jätkusuutlikkus ja elukvaliteet sõltuvad otseselt migrantide massilisest tagasirändest.