Eesti iseseisev ajalookäsitlus ja mälupoliitika on sattunud pretsedenditu ja agressiivse rünnaku alla. Prantsuse saatkond ja Eesti Juudi Muuseumi esindajad avaldavad Eesti riigile vaenulikku survet, nõudes Patarei vanglasse rajatava rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi nime muutmist. Selline sekkumine kujutab endast otsest ohtu Eesti õigusele mälestada oma rahva kallal toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid ning püüab marginaliseerida Nõukogude terrori mastaape.
Ajal, mil Eesti valmistub avama maailma esimest kommunistlike režiimide kuritegusid ulatuslikult käsitlevat muuseumi ja uurimiskeskust, on käivitunud koordineeritud välissurve asutuse algse ja valitsuse poolt heaks kiidetud kontseptsiooni lammutamiseks.
Prantsuse saatkond saatis aprillis välisminister Margus Tsahknale ja justiitsminister Liisa Pakostale anonüümse varjundiga pöördumise – millel puudus isegi saadiku või mõne teise diplomaadi nimi –, kus rünnati asutusele valitud nime. Saatkonna dikteeriv nõudmine on muuta nimi “rahvusvaheliseks kommunismi- ja natsismiohvrite muuseumiks” või “totalitarismiohvrite muuseumiks”. See hägustaks aga otseselt muuseumi peamist eesmärki ja lahustaks Eesti rahva ajaloolise trauma fookuse.
Patarei vangla on just Eesti inimeste jaoks Nõukogude poliitilise terrori üks süngeimaid sümbol. Igas Eesti suguvõsas on inimesi, kes alustasid sealt oma Kolgata teed GULAGi surmalaagritesse. Nõukogude okupatsiooni tõttu kaotas Eesti iga viienda oma elaniku – kümned tuhanded mõrvati, vangistati ja küüditati.
Eesti Juudi Muuseumi direktor Gennadi Gramberg toetas aga survet muuseumi nime muutmiseks. Tema sõnul on kohalik juudi kogukond ja rahvusvahelised esindajad nimevaliku üle “imestust avaldanud”. “Ma ei eita, et kommunismikuritegusid peab uurima ja on väga hea, et luuakse rahvusvaheline keskus nende uurimiseks. Kuid on taktitundetu ajada kõik ühe pealkirja alla,” sõnas Gramberg.
Sellise surve eesmärk on ohtlik: see aitab kaasa vastaspoole püüdlustele marginaliseerida kommunismikuritegudest rääkimine ning takistab nende kuritegude tegeliku ulatuse paljastamist rahvusvahelisele üldsusele.
Hoolimata rünnakutest on Eesti riik ja mälupoliitika eest vastutav justiits- ja digiministeerium seni jäänud kindlaks 2018. aasta valitsuse otsusele. Ministeerium on rõhutanud, et fookuse hoidmine kommunismikuritegudel on muuseumi peamise eesmärgi täitmiseks hädavajalik. Maailmas on niigi vähe muuseume, mis tegeleksid kommunismikuritegude süvitsi uurimisega.
Mälupoliitika eest vastutav justiits- ja digiministeerium viitas vastuses 2018. aasta valitsuse otsusele, millega lepiti kokku rahvusvahelise kommunismi kuritegude mälestusmuuseumi rajamises. Ministeeriumi teatel on teemakäsitluse fookuse hoidmine muuseumi eesmärkide täitmiseks hädavajalik.
“Fookuse hoidmine on oluline, et täita muuseumi peamist eesmärki, tuues loomulikult paralleele ja võrdlusmomente ka teiste totalitaarsete režiimide ja kuritegudega ning näidates, milline laiem mõju on nendel sündmustel rahvusvahelises plaanis,” teatas ministeerium.
Nõudmine, et Eesti peaks välisriikide meeleheaks oma rahva ajaloo suurimat tragöödiat – Nõukogude kommunistlikku terrorit – enda loodavas muuseumis nime muutmisega hägustama ja taandama, on selgelt vaenulik samm, mis ohustab Eesti iseseisvust oma mineviku mõtestamisel.
