Indoneesiast leiti maailma vanim koopajoonis – ligi 70 000 aasta tagant

Arheoloogid on teinud avastuse, mis nihutab inimkonna kultuurilise ajaloo piire senisest veelgi kaugemale minevikku. Indoneesias Muna saarel asuvast Liang Metanduno koopast on leitud joonis, mille vanus ulatub vähemalt 67 800 aastani. Tegemist on seni teadaolevalt maailma vanima koopakunstiga, kirjutavad avastuse teinud teadlased ajakirjas Nature.

Avastuse keskmes on lihtne, kuid erakordselt kõnekas kujutis: inimkäe šabloon. See on loodud nii, et käsi asetati kaljule ja selle ümber pihustati pigmenti, jättes kivisse negatiivse jälje. Just selline jälg, osaliselt ajahambast kulunud, on osutunud inimkonna vanimaks teadaolevaks kunstiliseks väljenduseks.

Täpne vanus määrati kaasaegse laseranalüüsi abil, uurides kaltsiidikihte, mis on aja jooksul joonise peale ladestunud. Tulemused näitasid, et kujutis pärineb vähemalt ajast 67 800 aastat tagasi – tõenäoliselt isegi varasemast perioodist.

See avastus ületab varasemad rekordid. Seni peeti maailma vanimateks koopajoonisteks nii Hispaanias leitud neandertallaste käejälgi kui ka Indoneesia Sulawesi saare edelaosas avastatud kujutisi. Uus leid nihutab aga inimliku kujutlusvõime ja sümboolse mõtlemise alguse veelgi varasemasse aega.

Teadlaste hinnangul lõid need joonised varased nüüdisinimesed ehk Homo sapiens. See tähendab, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi oli inimene mitte vaid ellujääja, aga ka looja, kes jättis endast maha tähenduslikke märke ja püüdis mõista oma kohta maailmas.

Avastus annab ka uusi vihjeid inimkonna rändeteede kohta. Wallacea piirkond, kuhu Muna saar kuulub, paikneb Aasia ja Austraalia vahelisel saarestikul. Uued leiud viitavad, et just seda teed pidi liikusid esimesed inimesed Austraalia suunas juba enam kui 60 000 aastat tagasi – ning nad ei liikunud sinna tühjade kätega, vaid kandsid endaga kaasas arenenud kunstilist ja sümboolset kultuuri.

Huvitaval kombel näitavad samast koopast leitud nooremad joonised, et see paik jäi kasutusse ka tuhandeid aastaid hiljem. Vanimate käejälgede kõrvale on hiljem joonistatud näiteks lindude kujutisi ja inimfiguure, mis pärinevad juba neoliitikumi ajast.

Kokku on Kagu-Sulawesi piirkonnas kaardistatud kümneid koopaid ja üle neljakümne kaljujooniste leiukoha. Ent just Liang Metanduno koopast leitud käejälg paistab silma oma erakordse vanuse ja tähenduse poolest.