Iisraeli valitsus on rahastanud näiliselt sõltumatut USA mõttekoda, mille tegelik eesmärk näib olevat mõjutada tehisintellektil põhinevaid juturoboteid ja otsingusüsteeme. „Hanover Institute for Public Policy” on vähem kui kahe nädala jooksul avaldanud üle saja raporti, mis käsitlevad eranditult Iisraeli, palestiinlasi ja Gaza sõda ning on üles ehitatud viisil, mis peaks suurendama nende nähtavust sellistes süsteemides nagu ChatGPT, Claude ja Gemini.

Hanover Institute jätab esmapilgul mulje tavapärasest USA mõttekojast. Selle veebilehel on raportid Gaza olukorra, Iisraeli sõjaväe tegevuse, antisemitismi ja Ameerika ülikoolide kohta ning tekstid on varustatud joonealuste viidete, statistika ja sisukordadega. Raportite autorid ei ole aga märgitud ning veebilehe allservas olevast tagasihoidlikust märkusest selgub, et organisatsiooni lõi Iisraeli valitsuse reklaamiagentuuri tellimusel USA ettevõte Piro Inc.

Hanover Institute alustas materjalide avaldamist 6. augustil ning on selle järel tootnud vähemalt sada raportit. Väliselt neutraalsesse vormi paigutatud tekstid käsitlevad sageli küsimusi, mida inimesed võivad esitada tehisintellekti vestlusrobotile: „Mis põhjustas palestiinlaste ümberasumise 1948. aastal?“, „Millised humanitaarorganisatsioonid on dokumenteerinud Iisraeli sõjakuritegusid?“ või „Milline on praegu olukord Gaza sektoris?“

Just selline ülesehitus on tekitanud kahtluse, et tegemist ei ole tavapärase avaliku poliitika uurimisega, vaid teadlikult üles ehitatud mõjutuskampaaniaga. Mõttekoda esitleb end organisatsioonina, mis uurib antisemitismi ja selle tekkepõhjusi, kuid selle kogu toodang keskendub Iisraeli ja Palestiina konfliktile ning raportid on vormistatud nii, et neid oleks võimalikult lihtne indekseerida ja hiljem juturobotite vastustesse kaasata.

Väidet toetavad ka Piro enda avalikud kirjeldused oma teenustest. Ettevõte räägib niinimetatud „AI Story Optimization’ist“ ehk sisuliselt sisu loomisest viisil, mis on kohandatud suurte keelemudelite usaldusväärsuse hindamise mehhanismidele. Piro on kirjeldanud oma tööd ka kui sisuloomist, mis on „ kujundatud läbima suurte keelemudelite usaldusväärsuse hinnanguid“.

Desinformatsiooni jälgiv NewsGuardi analüütik Alice Lee ütles, et Hanoveri materjalid näivad olevat spetsiaalselt loodud jõudmaks USA avalikkuseni kas otsingumootorite või tehisintellekti juturobotite kaudu. „Suured keelemudelid eelistavad konkreetset statistikat ja andmeid ning tugevaid viiteid ja allikaid, ning need artiklid sisaldavad neid kõiki,“ ütles Lee.

Tema hinnangul on veebileht loodud muljetavaldavalt sarnasena tavalise Ameerika mõttekojaga. „See on tüüpilise usaldusväärse Ameerika mõttekoja täiuslik jäljendus,“ leidis Lee, viidates isegi üldnimetusele, veebikujundusele ja puna-valge-sinisele värviskeemile.

Hanover Institute’i puhul on tähelepanuväärne ka see, et selle tekstid ei lange alati kokku Iisraeli valitsuse ametliku narratiiviga. Näiteks seadis üks raport kahtluse alla väite, et välisrahastus Ameerika ülikoolidele selgitaks antisemiitlike juhtumite sagenemist. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on samas väitnud, et Euroopa ja Katari rahastusel on Ameerika ülikoolides tekkinud laiaulatuslik Iisraeli- ja juudivaenulik mõju.

Sellised erandid ei muuda aga kampaania üldist suunda. Paljud raportid lõpevad järeldusega, mis seob Iisraeli käsitleva kriitika suurenemise antisemitismi kasvuga. Teised tekstid seavad kahtluse alla rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguid Gaza humanitaarkahjude kohta või rõhutavad Iisraeli ametkondade esitatud statistikat.

Üks raport väidab näiteks, et 36 enim vaadatud Iisraeli–Gaza sõda selgitavast videost 19 sisaldavad vaidlusaluseid väiteid ning et enamik neist langeb kokku Palestiina poole narratiiviga. Samuti avaldati lugu pealkirjaga „Kas IDF on maailma kõige moraalsem armee?“, kus toodi esile 2022. aasta küsitlus, mille kohaselt nõustus sellise väitega 47 protsenti Iisraeli juutidest.

Hanover Institute’i raportite kvaliteet ei tähenda siiski automaatselt nende sõltumatust. Vastupidi – uurimise seisukohast on kõige olulisem küsimus see, miks on kõik tekstid koondatud nii kitsale teemaderingile ning miks ei ole nende autorid avalikult nimetatud. Organisatsiooni enda väitel on viidatud uuringud eelretsenseeritud ja akadeemilised, kuid allikate seas kasutatakse regulaarselt ka Iisraeli kaitseväe ja välisministeeriumi materjale.

Hanover Institute’i loonud Piro Inc on saanud Iisraeli valitsuselt oma töö eest 900 000 dollarit. Nagu mitmete teiste Iisraeli valitsusega töötavate reklaami- ja suhtekorraldusettevõtete puhul, liigub leping koostöövõrgustikus Prantsusmaa kontserni Havas Media kaudu.

Piro kaasasutaja Daniel Rosenberg on eitanud, et projekti eesmärk oleks otseselt tehisintellekti mõjutamine. Ajakirjandusele saadetud selgituses ütles ta, et ettevõtte eesmärk on tuua avalikku ruumi „täpsed, allikatega varustatud faktid“ ning võidelda Iisraeli puudutava väärinfo vastu kontrollitava teabe abil.

Samas on Rosenberg avalikult reklaaminud oma ettevõtte võimet kujundada seda, kuidas juturobotid teemasid esitavad. LinkedInis kirjeldas ta Piro tööd küsimusega: kuidas tagada, et ChatGPT, Gemini või Perplexity annaksid mingi teema kohta vastuseks just sellise narratiivi, mille tellija on suutnud avalikku infovälja paigutada.

Hanover Institute’i materjale analüüsinud väljaanne leidis seejuures tugevaid märke automatiseeritud tekstiloome kasutamisest. Juhuslikult valitud 12 artiklist 11 liigitas GPTZero suure tõenäosusega tehisintellekti abil kirjutatuks ning ühe mõõduka tõenäosusega selliseks.

Iisraeli valitsuse tegevus ei piirdu Hanover Institute’iga. Samuti on Iisrael sõlminud endise Donald Trumpi kampaaniajuhiga Brad Parscale’iga 46,5 miljoni dollari suuruse lepingu veebilehtede loomiseks, mille sisu peaks olema üles ehitatud selliselt, et see jõuaks tehisintellekti süsteemidesse. Varem avaldatud uurimine leidis, et vähemalt osa juturoboteid, sealhulgas Microsoft Copilot ja Google Gemini, on sellistelt veebilehtedelt pärit materjale oma vastustes kasutanud.

See tähistab uut etappi infosõjas. Kui varem püüdsid riigid mõjutada ajakirjanikke, valijaid ja sotsiaalmeedia kasutajaid, siis generatiivse tehisintellekti levik on loonud uue sihtmärgi: algoritmi enda teadmistebaasi. Avalikku internetti toodetud suur hulk näiliselt sõltumatuid, viidatud ja neutraalse tooniga tekste võib hakata mõjutama seda, milliseid allikaid juturobot usaldusväärseks peab ja millise narratiivi ta kasutajale hiljem kokku võtab.