Tartu ringkonnakohus jättis reedel, 30. jaanuaril jõusse Tartu maakohtu 11. veebruari 2025 otsuse, millega mõisteti Tartu abilinnapea Priit Humal õigeks toimingupiirangu rikkumise süüdistuses ning ettevõtja Parvel Pruunsild õigeks sellele kaasaaitamise süüdistuses. Kohus nõustus maakohtu seisukohtadega ning leidis, et Humalale ei ole võimalik ette heita toimingupiirangu rikkumist ega Pruunsillale selle soodustamist.
Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust ühes osas, hinnates ümber ühe prokuratuuri esitatud tõendi lubatavuse. Kohus leidis, et kaitsepolitseiameti päring sideettevõtjale Humala elektronpostkasti sisu kättesaamiseks ei olnud õiguspärane. Kohtu hinnangul rikub e-kirjade sisu kogumine teenusepakkujalt lihtpäringu alusel oluliselt inimese sõnumisaladust ning sellisel viisil saadud teavet ei saa käsitada lubatud tõendina.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt olevat Humal Tartu abilinnapeana osalenud linnavalitsuse otsustes, mis puudutasid Julius Kuperjanovi tänav 9 asuva kinnistu (endise Eesti Rahva Muuseumi peahoone) omandamisest loobumist, võimaldades seejärel Riigi Kinnisvara AS-il kinnistu avalikule enampakkumisele panna. Süüdistuse järgi teeninud see ettevõtja Parvel Pruunsilla huve, kuna temaga seotud korporatsioonil Sakala tekkis kinnistu omandamiseks võimalus. Prokuratuur väitis, et Humal ei olevat tohtinud toimingupiirangu tõttu aruteludes osaleda, sest ta olevat Pruunsillaga seotud isik ja teadnud väidetavast huvide konfliktist.
Maa- ja ringkonnakohus prokuratuuri süüdistustega ei nõustunud. Kriminaalkolleegium leidis, et süüdistus ei olnud tõendatud ning esitatud asjaolud ei võimalda järeldada toimingupiirangu rikkumist.
Parvel Pruunsild nimetas ERR-ile antud kommentaarides süüdistust põhjendamatuks ning kritiseeris teravalt nii prokuratuuri kui ka kaitsepolitsei tegevust. “See oli algusest peale selge, et kogu see ERM-i asi ei olnudki loodud selleks, et siin kedagi süüdi mõista. See oli naeruväärne tegelikult,” nentis õigeksmõistetu. “Ja mina ütleksingi, et ka need inimesed, kes viisid läbi läbiotsimisi mul laste magamistubades, kanalas, kasvuhoonetes ja saunas, peaks kuidagi vastutama.”
Priit Humala sõnul on otsuse juures oluline, et kohus tunnistas ebaseaduslikuks viisi, kuidas prokuratuur ja kaitsepolitsei püüdsid saada ligipääsu tema ja Pruunsilla vahelisele kirjavahetusele. “Juhul, kui see otsus sellisel kujul jääb jõusse, siis tulevikus prokuratuur peab arvestama, et sellisel viisil tõendite saamine on ebaseaduslik,” rõhutas Humal.
Ringkonnakohtu otsus ei ole veel lõplik, kuna prokuratuur ei ole teatanud, kas kavatseb pöörduda Riigikohtu poole.
