Gaza sektori elanikkond kannatab äärmiselt tõsise näljahäda all, kus ligi pooled inimesed kogevad katastroofilist toidupuudust. Iisraeli rünnakud on alates oktoobrist tapnud ja vigastanud kümneid tuhandeid inimesi. See humanitaarkriis süvendab juba niigi halvenenud olukorda, mis on ka Iisraeli majandusele toonud kaasa tõsiseid tagasilööke. Endine USA president Donald Trump on kutsunud Iisraeli üles lõpetama sõjategevuse ning rõhutanud vajadust rahu järele, samuti on ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid nõudnud kiiret relvarahu ja humanitaarabi jõudmist Gazasse.
ÜRO andmetel kannatavad Gaza sektori umbes 2,3 miljonit inimest tõsise toidupuuduse all. Ligi pooled neist peavad taluma katastroofilist toidupuudust, mis vastab kõige kriitilisemale toidunappuse tasemele.
Võrreldes eelmise analüüsiga, mis tehti detsembris, on toidupuudus Gaza sektoris süvenenud ja levinud. Selle tulemusena hakkab arvatavasti 79% rohkem Gaza sektori elanikke kannatama katastroofilise nälja käes alates veebruari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani. Lisaks on veel 92% suurem tõenäosus, et see trend jätkub kuni juulini.
Gaza terviseameti andmetel on Iisraeli rünnakute tagajärjel hukkunud piirkonnas juba 31 726 palestiinlast ning 73 792 inimest on saanud vigastada. See näitab konflikti kõrget inimohvrite arvu ja laastavat mõju kohalikule elanikkonnale.
UNICEF-i sõnul levib eluohtlik alatoitlus Gazas kiiresti ning saavutab enneolematud tasemed. Selle põhjuseks on sõja ulatuslikud tagajärjed ja abisaadetiste jätkuvad piirangud. Toidu ja muu humanitaarabi piiratud kättesaadavus süvendab humanitaarkriisi ning suurendab kannatavate inimeste arvu.
Lisaks on ka Iisraeli majanduse tõsine langus Gaza sõja tagajärjel viinud mitmete probleemideni, mis vajavad tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt. Hiljuti avaldatud artikkel Briti juhtivas majanduslehes Financial Times tõi esile Iisraeli majanduse järsu languse pärast 2023. aastal alanud uut Gaza sõda.
Artikkel kirjeldab mitmeid tegureid, mis on viinud Iisraeli majanduse katastroofilise languseni. Peamiseks mõjutajaks on Gaza konflikt, mis on toonud kaasa olulise tööjõu vähenemise ja suured lisakulud. Sõjapidamisega kaasnevad evakuatsioonid ning kodanike turvalisuse tagamine on oluliselt mõjutanud majanduse stabiilsust.
Lisaks sõjategevusest tulenevatele väljakutsetele on oluline märkida ka Gaza sektoris eskaleeruvat humanitaarkriisi. ÜRO andmetel on piirkonnas äärmiselt ränk näljahäda, mis ohustab suurt osa elanikkonnast. See on toonud kaasa terava toidupuuduse ning humanitaarabi vajaduse.
Rahvusvahelisel tasandil on oluline märkida endise USA presidendi Donald Trumpi seisukohta konflikti kohta. Trump on kutsunud Iisraeli üles kiiresti lõpetama sõjategevuse ning rõhutanud vajadust rahu järele. Samuti tuleb arvestada ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kutsungitega kiireloomulise relvarahu järele, et oleks võimalik toimetada humanitaarabi Gazasse.
ÜRO ja teiste rahvusvaheliste abiorganisatsioonide jõupingutused on suunatud sellele, et toetada Gaza elanikke sel raskel ajal ning leevendada humanitaarkriisi. Kuid selleks on vaja poliitilist tahet ja koostööd kõigi osapoolte vahel, et tagada abi jõudmine neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
