Euroopa Liidu ombudsman Emily O’Reilly kritiseeris Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni läbipaistmatust, rõhutades, et olukord on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt halvenenud. O’Reilly süüdistab Euroopa Komisjoni poliitilise informatsiooni varjamises ja nõunike ülemäärases mõjus komisjoni juhtimises.
O’Reilly, kes lahkub veebruaris pärast 11-aastast ametiaega ombudsmani ametist, tõdes Politico taskuhäälingusaates, et vaatamata oma positsioonile ei kohtunud ta kordagi Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeniga. Ta avaldas muret, et komisjoni presidendi kabineti nõunikud, keda ta võrdles maffiabosside nõustajatega, omavad liigselt mõju. “Nad on intelligentsed inimesed, kuid neid ei ole valitud,” märkis ta.
O’Reilly tõi esile, et Euroopa Komisjoni vaoshoitus dokumentide jagamisel on süstemaatiline ja poliitiliselt motiveeritud. “Mõistate frustratsiooni, kui kuude kaupa nõuame dokumentidele juurdepääsu, tsiteerime seadusi, ja ikka keeldutakse,” ütles ta. Ombudsmani sõnul rikub komisjoni tegevus Euroopa läbipaistvusnorme ning õõnestab kodanike usaldust EL-i institutsioonide vastu.
Ta kutsus Euroopa Parlamenti üles komisjoni suhtes jõulisemalt järelevalvet teostama. O’Reilly märkis, et europarlament, mille ülesanne on tagada komisjoni aruandlus, ei ole olnud piisavalt nõudlik. “Kui parlament ei suuda komisjoni üle nõuetekohast järelevalvet teostada, siis nii jääbki,” hoiatas ta.
Ombudsmani hinnangul algavad läbipaistmatuse ja vastutuse probleemid juhtkonnast. “Kultuur algab alati tipust,” rõhutas O’Reilly, viidates von der Leyeni ja tema kabineti rollile Euroopa Komisjoni sisekliima kujundamisel.
Iirimaalt pärit O’Reilly lõpetab oma ametiaja veebruaris, kui ombudsmani kohustused võtab üle Portugali endine justiitsminister Teresa Anjinho. O’Reilly pärandiks jääb siiski tugev tähelepanu Euroopa Liidu läbipaistvusele ja heale juhtimistavale.
Ombudsmani ametikoht loodi 1995. aastal, et tegeleda kodanike kaebustega ning tagada EL-i institutsioonide ja ametite sõltumatu kontroll. Kuigi ombudsmani otsused ei ole juriidiliselt siduvad, jääb selle roll kriitiliseks Euroopa Liidu hea valitsemistava tagamisel.
