Eesti Rohelise Liikumise (ERL) osalusel üle-euroopalise töö käigus koostatud raport viitab mitmetele valukohtadele rohepesuks nimetatava nähtuse puhul. Sel nädalal avaldatud raport jõuab järeldusele, et kodanikuühiskonna vähene kaasamine avaliku raha kasutamise otsustesse hoogustab majanduslikku ebavõrdsust ning pärsib üleminekut rohelisele majandusmudelile. Raportis soovitatakse parandada investeeringute läbipaistvust, tugevdada kolmanda sektori rolli avaliku raha kasutamise järelvalves ja parandada kodanike osalust otsustes.
Raport toob välja, et puudujäägid avalikkuse kaasamises võimaldavad Euroopa Liidu liikmesriikidel investeerida kliimat kahjustavatesse tegevustesse ning kiirendada elurikkuse vähenemist. Muuhulgas analüüsitakse aruandes ELi taastefondist tehtud investeeringute asjakohasust lisaks Eestile ka Bulgaarias, Ungaris, Itaalias, Lätis, Poolas ja Hispaanias. Eesti kohta leitakse raportis, et keskkonnaorganisatsioonide ja teiste vabaühenduste kaasamine ELi toetuste kasutamise protsessi on olnud puudulik. Otsustusprotsessides domineerivad tööstus-, transpordi- ja energiaettevõtete argumendid. See toob paratamatult kaasa erahuvide domineerimise avalike huvide üle.
“Selleks, et ettevõtete huvide kõrval kindlustada ka avaliku huvi laiem käsitlus, peab riik kaasama vabaühendusi, sh keskkonnaorganisatsioone, võrdväärselt äripartnerite ja teiste huvirühmadega avaliku raha suunamise protsessi. Niiviisi saab tagada kodanikuühiskonna hääle esindatuse ühiskondlikult oluliste otsuste langetamisel,” ütles ERLi õiglase ülemineku huvikaitseekspert Maris Pedaja.
Raport juhib tähelepanu kehvalt planeeritud ja kodanikuühiskonnaga ebapiisavalt konsulteeritud investeeringutele liikmesriikides. Eestist on näitena esile tõstetud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reform, mille puhul eriti tuuleparkide planeerimisel pole arvesse võetud kohalike elanike huve ega arvamust. Reformi tagajärjena peaks olema Eestis võimalik tuuleenergiat kiiremini arendada, kuid liigne kiirustamine, ekspertide vähesus ja ebapiisav looduskaitsega arvestamine seab löögi alla niigi väheneva elurikkuse.
“Üks reformiga kaasnev suur murekoht on plaanitav raadamistasu kehtestamine, mis näeb ette uute puude istutamist tuuleparkide rajamisel maha võetud metsa asemele. Ometi ei saa olemasolevat metsaökosüsteemi asendada puude istutamisega mujale, liiati kui puud istutada kooslusesse, kuhu nad ei sobi. Selle asemel tuleks riigil vältida metsaaladele tuuleparkide rajamist või laiendada kaitstavat metsamaad, et tegeleda nii kliima- kui ka elurikkuse kriisiga paralleelselt,” sõnas ERLi elurikkuse huvikaitseekspert Carmen Kilvits.
Raport on saadetud Riigikantseleile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ja keskkonnakomisjonile ning Eesti alalisele esindusele Euroopa Liidu juures eesmärgiga parandada nii olemasolevat taastekava kui ka REPowerEU raames rahastatud meetmete rakendamist ning arvesse võtmiseks Euroopa Liidu järgmise eelarve koostamisel.
Raport “No recovery without citizens: why public involvement is key to Europe’s green transformation” koostati projekti Citizens’ Observatory for Green Deal Financing projekti käigus. Eestit esindas raporti koostamisel Eesti Roheline Liikumine.
Samadele probleemidele viitab ka ERL poolt sel nädalal avaldatud lühidokumentaal, kus arutlevad tuuleparkide planeeringute üle endine Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse liige Piret Toonpere.
