Emadepäev on rahvusvaheline püha, mis on ühtaegu noor traditsioon, ent kannab endas aastatuhandete vanust, loodususundist pärinevat emaduse ja perekonna pühadust.
Emadepäeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest aastal 1908. aastal, kui seda hakati esimest korda tähistama Ann Jarvise eestvedamisel. Eestis ulatub emadepäeva ajalugu tagasi juba 1920. aastatesse, kui seda tähistati esmakordselt Uderna koolis Naiste Karskusliidu poolt Helmi Mäelo algatusel.
Selle ilusa tähtpäeva mõte ja tähendus pole võõras meie ajaloos ega ka muistses kultuuris. Juba eestlaste muinasusundis tunti koduhaldjaid, kes seostusid kodu kaitse ja õnnistamisega. Kodu kui inimese kasvatuse ja kultuuri alguspunkt on oluline teema kõigis maailma kultuurides ja ema roll selles on hindamatu. Emadus pole mitte ainult bioloogiline fakt, vaid see kujundab noore inimese maailmavaadet, tema elu jooksul tekkivaid lähisuhteid ja seeläbi ühiskonda tervikuna.
Emaduse teeb pühaks selles peituv eneseohverdus ja armastus. Selles põimuvad bioloogia, vaimsus ja kultuur üheks tervikuks. Emadus tähendab võimet luua, hooldada ja juhendada uut elu. See on täis õrnust, tugevust ja ilu ning on inimkonna ja ka enamike loomade jaoks elu vanim ja püsivaim side.
Ema töö ja panus leiavad sageli vähem tähelepanu kui võiks oodata. Tänapäeval on levinud arvamus, et naise eneseteostuseks piisab tema karjäärist, avalikust tegevusest või kutsealasest edust. See tõekspidamine võib mõjutada paljusid noori naisi otsima oma elus tähtsust ja rahulolu väljastpoolt traditsioonilisi emarolle.
Emadus on aga naiselikkuse kõrgeim väljendus. See on võime kanda endas armastuse vilja ja kasvatada seda üles helluse ja hoolega. Emaduses esineb puhas ja isetu armastus, misläbi ema töö on suurim armastuse tegu. See kujundab mitte ainult üksikuid perekondi, vaid kõigi tulevaste põlvede ja kogu rahva tulevikku.
Ema võimuses on kinkida hoolt ja tähelepanu lapse vaimsele ja isiklikule arengule. Sündides on lapses peidus ainult potentsiaal, millel ema aitab õitsele puhkeda. Ema saab kinkida lapsele armastust, turvatunnet ja tingimusteta tuge, mis võimaldab väetina sündinud lapsel oma kaasasündinud vabadust hülgamata avastada ja arendada enda omapära.
Kodu on ema kants, kus tema armastus ja hoolitsus loovad sooja ja turvalise keskkonna. Emaduse väärtustamine ja austamine kajastab rahva ja ühiskonna kultuurilist ja moraalset taset. See on märk sellest, kui palju ühiskond tervikuna hindab ema tööd ja panust.
Emadepäeva tähistamine kodudes ja avalikkuses on võimalus tunnustada ja tänada kõiki emasid nende ennastsalgava panuse eest. See on päev, mil kogu rahvas peaks austama ja tunnustama emade olulist rolli perekonnas ja ühiskonnas.
Emadepäeva mõte võiks kanduda kaugemale ühest päevast. See võiks olla jätkuv tunnustus emade rollile ja tähtsusele meie kõigi elus. Kandkem edasi emadepäeva tähendust ja väärtusi, nii kodudes kui ka kogukondades, ning tajugem emasid meie kultuuri alustaladena.