Pärnumaalt leitud kiviaegse Pulli asulakoha põdraluust esemed osutusid tõenäoliselt männikoorijateks. See avastus pakub haruldast pilguheitu meie esivanemate igapäevaellu tuhandeid aastaid tagasi.

Eesti ja Poola teadlaste koostöös valminud värske uuring paljastab uusi tahke Pulli asulakoha leidudest, mille vanus ulatub tagasi umbes 11 000 aasta taha, ajavahemikku 9000–8550 eKr. Tegemist on Eesti teadaolevalt vanima inimasustusega, kust leitud kiviaegsed tööriistad ja muud esemed on andnud uurijatele vihjeid meie kaugete esivanemate eluolust. Kuid osa neist leidudest on jäänud mõistatuseks – seni teadmata otstarbega luust tööriistad, mida on varasemalt nimetatud näiteks peitliteks.

Nüüd on teadlased sammu võrra lähemal mõistmisele, milleks neid tööriistu tegelikult kasutati. Poola arheoloogid Grzegorz Osipowicz ja Justyna Orlowska kasutasid eksperimentaalarheoloogiat, et selgitada välja salapäraste viltuse servaga põdraluuesemete otstarve. Valmistades Pulli leiutüüpidele vastavaid koopiad ja rakendades neid erinevate materjalide – liha, loomanaha, puidu ja puukoore – töötlemisel, võrdlesid teadlased seejärel tekkinud kulumisjälgi Pullist leitud originaalesemetel nähtavatega.

Selgus, et kõige sarnasemad kasutusjäljed tekkisid männikoore eemaldamisel. Muu materjali, näiteks liha või naha lõikamine ei jätnud analoogseid kulumisjälgi. Täiendavad katsed eri puuliikidega – kask, lepp – ja erineva kuivusastmega puiduga kinnitasid, et just värske männikoor jättis tööriistale jäljed, mis olid äravahetamiseni sarnased arheoloogilistes leidudes nähtutega.

Kiviaegse inimese jaoks polnud ükski loodusvara väärtusetu. Nii ka männikoore puhul, millel oli mitmeid kasutusvõimalusi. Arheoloog Heidi Luik tõi Vikerraadio saates “Labor” välja, et muinasajal valmistati männikoorest näiteks võrgukäbasid – need olid ujukid, mis hoidsid kalavõrgu ülemise serva veepinnal. Samuti võidi koort kasutada tööriistade käepidemete või erinevate tarbeesemete valmistamisel.

See teadmine seob Pulli inimeste oskused ja vajadused looduse tundmisega. Lisaks visale ellujäämisoskusele küttide-korilastena suutsid nad oma keskkonda kasutada loovalt ja tõhusalt. Tõik, et nad töötlesid spetsiifilist puitmaterjali keerukalt kujundatud tööriistadega, annab tunnistust varasest tehnoloogilisest mõtlemisest.

Hoolimata uuest teadmistest jääb palju veel teadmata. Nagu Luik tunnistas, näevad teadlased mikroskoobi all vaid viimase kasutuskorra jälgi. Kui tööriistal oli mitu funktsiooni – näiteks esmalt liha lõikamine ja hiljem puukoore eemaldamine –, jäävad varasemad jäljed hilisemate alla peitu. Seega ei saa täielikku kindlust kunagi olla.

Samas on see ka arheoloogia ilu – killuke tõde korraga viib uurijad sammhaaval lähemale elule, mida elasid muinasaja inimesed. Pulli leidude mikroskoobiuuringud jätkuvad ning arheoloogid loodavad sarnaseid meetodeid rakendada ka teiste muistsete asulate, näiteks Kunda puhul.